Abudž
Flag![]() | |
Valdkund | Nigerii |
Eläjiden lugu (2022) | 1,693,400 ristitud |
Pind | 1,476 km² |
![]() | |
Pämez' | Mohammed Musa Bello (2015—) |
Telefonkod | +234−9 |
Aigvö | UTC+1 |

Abudž (angl.: Abuja [əˈbuːdʒə], jorub.: Àbújá [à.bú.d͡ʒá]) om Nigerijan pälidn da seičemenz' surtte lidn. Se om valdkundan opendusen keskuz, Federaližen pälidnan territorijan administrativine keskuz mugažo.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Abudž-eländpunktan aluz om pandud Zaria-valdkundan Abu Dža-ohjandajal vl 1828, no udesnimitihe sidä Suledžaks (angl.: Suleja) vl 1976, anttihe nimed udele pälidnale suvižel mägiplatol. Nügüdläine Abudž-lidn om valitud i saudud Nigerijan udeks pälidnaks 1980-nziš vozišpäi. Sirtihe oficiališt pälidnad Lagosaspäi vn 1991 12. päiväl tal'vkud sauvondplanan koumen pordhan oletusen jäl'ghe, kaik oli ühesa pordhad planas vhesai 2020.
Sauvond, sömtegimišt i holitšiden sfer oma šingotadud lidnas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Džos-mägitazangištol, valdkundan keskuzpalas i neitraližes sijas etnižikš, 360 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Lagos-meriporthasai om 500 km suvipäivlaskmha.
Klimat om tropižen savannan kaks'sezonine. Voden keskmäine lämuz om +27,3 C°, kuidme +25,2..+30,7 C°, om räk vodes läbi. Ekstremumad oma +8,9 C° (tal'vku) i +42,0 C° (uhoku, keväz'ku). Paneb sadegid 1421 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (194..309 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-keväz'kus (40 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 81..88 % röunoiš semendkus-redukus, 44..56 % tal'vkus-keväz'kus.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn jagase videks fazaks (Phase I..V), ned alajagasoiš rajonikš. Ezmaine faz kogoneb seičemes rajonaspäi, federaližed organad (Asokoro-rajon) i keskuzline azjaline rajon oma siš. Kahtenz' faz mülütab 15 nimitadud rajonad, koumanz' — ühesa. Järed tegimišton zon radab nelländen fazan Idu-rajonas. Lidnan lendimport i Abudžan universitet sijadasoiš videndes fazas kaks'kümne kilometrad päivlaskmha-suvipäivlaskmha ezmäižes fazaspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 776 298 ristitud 713 km² pindal. Kaik kuz' millionad ristituid elädas lidnan aglomeracijas ümbrištonke vn 2016 andmusiden mödhe, se om kahtenz' surtte valdkundas Lagosan jäl'ghe. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Kaik seičeme universitetad oma saudud i ratas lidnas.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Taksid i metropoliten oma kundaližeks transportaks. Vn 2018 heinkuspäi kebn metro radab lidnas (kaks' jonod 12 stancijanke, 44 km raudted).
Abudžan rahvahidenkeskeine civiline lendimport valdkundan ezmäižen Nnamdi Azikive-prezidentan nimed[1] (ABV / DNAA, 5,5 mln passažiroid vl 2019) sijadase kaks'kümnes kilometras päivlaskmha lidnaspäi. Tehtas reisid Päivlaskmaižen Afrikan i Nigerijan lidnoihe tobjimalaz, mugažo nenihe lidnoihe: London, Pariž, Stambul, Dubai, Kair, Addis-Abeb.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Federaline pälidnan territorii (2023)
-
Nacionaline päjumalanpert' (hristanuskondan keskuz), vn 2008 nägu
-
Abudžan nacionaline mečet', vn 2007 nägu
-
Azjaline rajon i Voz'tuhan čuhunduz lidnan keskuzrajonas vl 2018
-
Trade Center Building Abuja vl 2022 (molembad pertid)
-
Abudžan universitetan senat (2021)
-
Rahvahidenkeskeine lendimport Nnamdi Azikiven nimed vl 2005
-
Idu-stancijan platform vl 2019
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]![]() |
Abudž Vikiaitas |
Afrikan pälidnad | ||
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk | ||