Hartum

Hartum
الخرطوم (arab., Al'-Khartūm)
Khartoum (angl.)

Lidnanznam
Valdkund	Sudan
Eläjiden lugu (2025)	1,974,647 ristitud
Pind	322,7 km²
Pämez'	Abdel' Rahim Mohammed Hussein (kezaku 2015—)
Telefonkod	+249−1
Aigvö	UTC+2

Hartum, Omdurman i Bahri vn 2011 kartal

Hartum (arab.: الخرطوم [al.xur.tˤuːm] Al'-Khurṭūm, angl.: Khartoum [kɑːrˈtuːm], vai Khartum) om Sudanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Hartuman agjan (vilajatan) administrativižeks keskuseks mugažo.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Ras El' Hartum (Mokren)-nemel vl 1823, Egiptan jenaral-gubernatoran (hukumdar) rezidencii sijazihe täs. Sijaližel dinka- i beja-kelil Hartum znamoičeb «(jogiden) vasttuz». Istorine keskuz sijadase Sinivauvhan Nilan randoil.

Hartum šingotase torguindan keskuseks i transporttesol'meks. Lidnan industrijad oma stöklan tehmine, tekstiline, poligrafine, sömtegimišt. Kivivoin ümbriradmižen tegimed ratas Bahriš (Pohjoižes Hartumas) i agjan pohjoižes, ned anttas äi radsijid lidnalaižile.

Geografijan andmused

Hartuman agjan sijaduz valdkundas vn 2011 kartal

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan päivnouzmas, Vauktan Nilan da sen oiktan Sinivauvaz Nil-ližajogen ühthejoksmusen randoil, 381 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Bahri (Pohjoine Hartum) i Hartum suves ühtenzoittas koumel sildal.

Klimat om räk lujas da kuiv, päivoikaz vodes läbi. Hartum om kaikiš räkembiš pälidnoišpäi mirus. Voden keskmäine lämuz om +30,4 C°. Päivän keskmäine lämuz om +31,1..+35,0 C° sulakuspäi redukuhusai, +23,6 C° vilukus, +25,0..+29,1 C° toižiš kuiš. Ekstremumad oma +7,5 C° (viluku) i +47,5 C° (semendku). Il'man lämuz voib ületada +39 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +17 C° semendkus-redukus. Paneb sadegid 121 mm vodes, läz kaikid heinkus-sügüz'kus (104 mm pordos), ei ole sadegid kül'mkus-sulakus (0,7 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 42..53 % röunoiš heinkus-sügüz'kus, 14..19 % keväz'kus-semendkus, 21..30 % toižiš kuiš.

Eläjad

Vn 2008 Sudanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1,410,858 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2014 kaik 5,4 mln elihe lidnas ezilidnoidenke (Hartuman agj 22 142 km² pindal, Bahri, Omdurman Nilan hural randal i külärajonad mülüdas agjaha).

Islaman pühäpertid oma enambuses lidnas. Hristanuskondan sarakoiden severz'-se jumalanpertid om saudud lidnas mugažo.

Valdkundan kaks' znamasišt üläopendusen aluzkundad om lidnas, molembad oma valdkundaližed: Sudanan tedon da tehnologijoiden universitet (om sätud vl 1990 Hartuman politehnižen institutan alusel, 25 kolledžad, 83 tuh. üläopenikoid, kümne kampusad lidnas i sen agjas) i Hartuman universitet (alusenpanend 1902, nügüdläine nimi vspäi 1956, 16,8 tuh. üläopenikoid). Kairan universitetan filial radab.

Transport

Hartuman ezilidnoidenke sijaduz Nilan randoil (2005)

Privatižed avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Hartum om valdkundan raudte- i jogiteiden sol'meks. Irdpol'žen torguindan tobj pala tegese jogidme.

Hartuman rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport (KRT / HSSK, 3,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase lidnan keskuzpalas. Se ei olend rados Toran Hartumas aigan (15. sulaku 2023 — 25. keväz'ku 2025) läz kaht vot. Uden lendimportan sauvomine tuleb lophu nell'kümnes kilometras suvhe lidnan keskusespäi.

Galerei

• 
  Hartuman mečet', vn 2012 nägu
• 
  Pühän Matfein kafedraline päjumalanpert', vn 2009 nägu (riman katoline, nüg. om saudud vodele 1908)
• 
  Hartuman bank i lidnan azjaline keskuz vl 2022
• 
  Hartuman universitetan päverajad (2009)
• 
  Hartuman rahvahidenkeskeine lendimport vl 2012