Prai

Vikipedii-späi
Prai
Praia
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Kabo Verde
Eläjiden lugu (2017) 159,050 ristitud
Pind 102,6 km²
Prai Praia
Pämez' Fransisko Karval'ju
(sulaku 2020—,
Francisco Carvalho)
Telefonkod +238
Aigvö UTC−1


Prai (port.: Praia [ˈpɾajɐ] «kül'bendrand») om Kabo Verden pälidn da kaikiš suremb lidn, Atlantižen valdmeren port (kahtenz' surtte valdkundas).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud ülüdel sättujanno merikaranno 16. voz'sadal, kalanpüdajiden Praia de Santa Maria-külä mainitase vl 1516. Sirtihe sariden keskust sihe vl 1770. Porto-Prai sai lidnan statusad oficialižešti vl 1858. Kätihe ripmatoman valdkundan pälidnaks vn 1975 heinkus.

Prai šingotase kalan püdandal i ümbriradmižel, sauvondmaterialiden tehmižel (raudbeton, keramik), meblin pästandal, rahvahanpramozlan edheotandoil, turizmal i bankoil, mugažo omblendtegmištol.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Prajan municipalitetan sijaduz valdkundan kartal (2007)

Lidn sijadase Santjagu-saren suvipäivnouzmaižel randal, 1 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Istorine Plato-keskuz om saudud ülüdel.

Klimat om tropine kaks'sezonine kuiv päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +25,1 C°, kuidme +22,9..+27,2 C°. Ekstremumad oma +16,2 C° (uhoku) i +36,2 C° (sügüz'ku). Paneb sadegid 172 mm vodes, enamba elokus-sügüz'kus (60..61 mm kus), hätk kuiv sezon jätktase ühesa kud (kül'mkuspäi heinkuhusai, 20 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 73..77 % röunoiš heinkus-redukus, 63..70 % toižiš kuiš.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 130 271 ristitud, valdkundan nelländez i saren pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Religijan mödhe nell' eläjad videspäi om katolikad, toižed uskojad oma hristanuskondan toižiden jumalankodikundoiden i islaman polenpidajad.

Kaik koume universitetad i kaks' üläinstitutad anttas professionališt opendust. Kabo Verden universitet[1] (port.: Universidade de Cabo Verde, Uni-CV, viž tuhad üläopenikoid) om üks'jäine valdkundaline, sen aluz om pandud vn 2006 kül'mkus koumen institutan ühtištusel. Kaik nell' fakul'tetad i kaks' školad ratas siš.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Taksid ühtenzoittas saren toižidenke eländpunktoidenke. Meriportan eksport om apel'sinad, sahar i kofe.

Rahvahidenkeskeine civiline Prai-lendimport Nel'son Mandelan nimed[2] (RAI / GVNP, 662 tuh. matknikoid vl 2017) sijadase koumes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Lissabonha, Parižha i Kasablankha, Afrikan lähižihe pälidnoihe, mugažo Kabo Verden tahoiže.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Kabo Verden universitetan sait (unicv.edu.cv). (port.) (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeine Prai-lendimport vinci-airports.cv-saital. (port.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk