Prai

Prai
Praia
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Kabo Verde
Eläjiden lugu (2017)	159,050 ristitud
Pind	102,6 km²
Pämez'	Fransisko Karval'ju; (sulaku 2020—,; Francisco Carvalho)
Telefonkod	+238
Aigvö	UTC−1

Prai (port.: Praia [ˈpɾajɐ] «kül'bendrand») om Kabo Verden pälidn da kaikiš suremb lidn, Atlantižen valdmeren port (kahtenz' surtte valdkundas).

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud ülüdel sättujanno merikaranno 16. voz'sadal, kalanpüdajiden Praia de Santa Maria-külä mainitase vl 1516. Sirtihe sariden keskust sihe vl 1770. Porto-Prai sai lidnan statusad oficialižešti vl 1858. Kätihe ripmatoman valdkundan pälidnaks vn 1975 heinkus.

Prai šingotase kalan püdandal i ümbriradmižel, sauvondmaterialiden tehmižel (raudbeton, keramik), meblin pästandal, rahvahanpramozlan edheotandoil, turizmal i bankoil, mugažo omblendtegmištol.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Santjagu-saren suvipäivnouzmaižel randal, 1 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Istorine Plato-keskuz om saudud ülüdel.

Klimat om tropine kaks'sezonine kuiv päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +25,1 C°, kuidme +22,9..+27,2 C°. Ekstremumad oma +16,2 C° (uhoku) i +36,2 C° (sügüz'ku). Paneb sadegid 172 mm vodes, enamba elokus-sügüz'kus (60..61 mm kus), hätk kuiv sezon jätktase ühesa kud (kül'mkuspäi heinkuhusai, 20 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 73..77 % röunoiš heinkus-redukus, 63..70 % toižiš kuiš.

Eläjad

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 130 271 ristitud, valdkundan nelländez i saren pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Religijan mödhe nell' eläjad videspäi om katolikad, toižed uskojad oma hristanuskondan toižiden jumalankodikundoiden i islaman polenpidajad.

Kaik koume universitetad i kaks' üläinstitutad anttas professionališt opendust. Kabo Verden universitet^[1] (port.: Universidade de Cabo Verde, Uni-CV, viž tuhad üläopenikoid) om üks'jäine valdkundaline, sen aluz om pandud vn 2006 kül'mkus koumen institutan ühtištusel. Kaik nell' fakul'tetad i kaks' školad ratas siš.

Transport

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Taksid ühtenzoittas saren toižidenke eländpunktoidenke. Meriportan eksport om apel'sinad, sahar i kofe.

Rahvahidenkeskeine civiline Prai-lendimport Nel'son Mandelan nimed^[2] (RAI / GVNP, 662 tuh. matknikoid vl 2017) sijadase koumes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Lissabonha, Parižha i Kasablankha, Afrikan lähižihe pälidnoihe, mugažo Kabo Verden tahoiže.

Galerei

Lidnan tobmuden sauvuz (2010)
Lidnan katoližen tulendan pühäpert' (port.: Nossa Senhora da Graça, Jumalanmaman blagodatin), vn 2008 nägu
Donja Maria Pia-majak ozutab tulendad Prajan meriportha vl 2009
Kabo Verden universitet (2021)
Rahvahidenkeskeižen Prai-lendimportan terminal vl 2008
Prajan port merikaranno vl 2007

Homaičendad

↑ Kabo Verden universitetan sait (unicv.edu.cv). (port.) (angl.)
↑ Rahvahidenkeskeine Prai-lendimport vinci-airports.cv-saital. (port.)

Irdkosketused

Lidnan municipalitetan oficialine sait (cmpraia.cv). (port.)

Prai Vikiaitas

	Afrikan pälidnad
	Abudž \| Addis-Abeb \| Akkr \| Alžir-lidn \| Antananarivu \| Asmar \| Bamako \| Bangi \| Banžul \| Bisau \| Brazzavil' \| Dakar \| Dodom \| Džibuti-lidn \| Džub \| Fritaun \| Gaborone \| Giteg \| Harare \| Hartum \| Jamusukro \| Jaunde \| Kair \| Kampal \| Kigali \| Kinšas \| Konakri \| Librevil' \| Lilongve \| Lome \| Luand \| Lusak \| Malabo \| Maputu \| Maseru \| Mbabane \| Mogadišo \| Monrovii \| Moroni \| Nairobi \| Ndžamen \| Niamei \| Nuakšot \| Port Lui \| Porto Novo \| Prai \| Pretorii \| Rabat \| San Tome \| Tripoli \| Tunis-lidn \| Uagadugu \| Viktorii \| Vindhuk

[1] Kabo Verden universitetan sait (unicv.edu.cv). (port.) (angl.)

[2] Rahvahidenkeskeine Prai-lendimport vinci-airports.cv-saital. (port.)

[1]

[2]