Kair

Vikipedii-späi
Kair
القاهرة‎‎ (El'-Kāhira)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Egipt
Eläjiden lugu (2018) 10,100,166 ristitud
Pind 528 km²
Kair القاهرة‎‎ (El'-Kāhira)
Pämez' Haled Abdel Aal
(sügüz'ku 2018—)
Telefonkod +20−2
Aigvö UTC+2


Lidnan sijaduz Nilan del'tan augotišes, nägu Man kaimdajaspäi

Kair (arab.: القاهرة‎‎ El'-Kāhira — «vägestusekaz»), om Egiptan pälidn, sen kaikiš suremb lidn da kahtenz' Afrikas eläjiden lugun mödhe (Lagosan jäl'ghe). Kaikiš järedamb arabankel'ne lidn mail'mas.

Sur' Kair om turizman järed keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ezmäine johtutez lidnas om datiruidud vl 969. Vl 1347 mustmoran pošav tegihe lidnas.

Vl 1854 Aleksandrii oli ühtenzoittud Kairanke raudtel. Se om ezmäine raudte Afrikas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Kair sijadase Egiptan pohjoižpoles. Lidn seižub Nil-jogen molembil randoil, edel sen suhištod mödvedhe. Matkad Keskmeren randhasai om 165 km pohjoižhe orhal.

Klimat om subtropine kuiv tropižen röunal. Voden keskmäine lämuz om +22,5 C°, kezakun-elokun +28,2..+29,2 C°, tal'vkun-uhokun +14,4..+15,9 C°. Ekstremumad oma +1,2 C° i +47,8 C°. Kezaaigan minimum om +16 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum +34,2 C° (uhoku). Paneb sadegid 25 mm vodes, enamba kül'mkus-keväz'kus (3..6 mm kus), ei ole sadegid kezakus-sügüz'kus.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan i sen rajoniden röunad (2020)

Kair om ühtennimižen muhafaz:an keskuz da üks'jäine lidn.

Kair jagase 46 nimitadud policiirajonaks (kism:aks).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2011 lidnan ristitišt oli 10 230 350 eläjad. Vl 2018 Suren Kairan aglomeracijas elihe 22 183 000 ristitud 2734 km² pindal, se ristitist oli kaikis suremb (vl 2011 oli 16,9 mln elajid). Valdkundan koumanz' ristitištol Giz-lidn om sijatud suvipäivlaskmpolehe.

Edeline lidnan pämez' (gubernator) oli Atef Abd El' Hamid vspäi 2016.

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnas lugetas Egiptan eläjiden ühesandest, se sädab Egiptan kogosüdäiproduktad kaht ühesandest. Kair om järed avtoiden da likkuimiden tegii.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, maršruttaksid, taksid da jonused oma kundaližeks transportaks. Vl 1987 avaitihe metron ezmäižen jonon, se om ezmäine Afrikas alusenpanendan aigan mödhe (vspäi 2015 om koume jonod, 61 stancijad, 78 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline Kairan lendimport[1] (Maṭār El Qāhira El Dawli, CAI / HECA, 14,7 mln passažiroid vl 2012) sijadase 15 km pohjoižpäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Se om kaikiš suremb valdkundas, nellänke lendahtamižsarganke.

Sebruzlidnad[vajehta | vajehtada tekst]

Kairal om koumetoštkümne sebruzlidnad[2]:

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen Kairan lendimportan sait (cairo-airport.com). (angl.) (arab.)
  2. Kožundaktad serbuzlidnoidenke. — Kairan ohjandaikund (13. keväz'ku 2012, cairo.gov.eg). (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk