Mine sisu juurde

Kair

Vikipedii-späi
Kair
القاهرة‎‎ (El'-Kāhira)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Egipt
Eläjiden lugu (2018) 10,100,166 ristitud
Pind 528 km²
Kair القاهرة‎‎ (El'-Kāhira)
Pämez' Haled Abdel Aal
(sügüz'ku 2018—)
Telefonkod +20−2
Aigvö UTC+2


Suren Kairan sijaduz Nilan del'tan augotišes, nägu Man kaimdajaspäi vl 2004 vai sen aigemba

Kair (arab.: القاهرة‎‎ El'-Kāhira — «vägestusekaz», sijaline virkand [el.qɑ(ː)ˈheɾɑ]), om Egiptan pälidn, sen kaikiš suremb lidn da kahtenz' lidn Afrikas eläjiden lugun mödhe (Lagosan jäl'ghe). Kaikiš järedamb arabankel'ne lidn mail'mas.

Sur' Kair om turizman järed keskuz.

Ezmäine johtutez lidnas om datiruidud vl 969. Vl 1347 mustmoran pošav tegihe lidnas.

Vspäi 1854 Aleksandrii om ühtenzoittud Kairanke raudtel. Se om ezmäine raudte Afrikas.

Kair sädab Egiptan kogosüdäiproduktad kaht ühesandest. Lidn om järedaks avtoiden da likkuimiden tegijaks.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Kair sijadase Egiptan pohjoižes. Lidn seižub Nil-jogen molembil randoil, edel sen suhištod mödvedhe. Matkad Keskmeren randhasai om 165 km pohjoižhe orhal.

Klimat om subtropine kuiv tropižen röunal, päivoikaz, sulakus-sügüz'kus eriližešti (ul'traruskedsinižen sädegoičendan indeks om 9..11,5). Voden keskmäine lämuz om +22,5 C°, kezakun-elokun +28,2..+29,2 C°, tal'vkun-uhokun +14,4..+15,9 C°. Ekstremumad oma +1,2 C° (viluku) i +47,8 C° (semendku). Kezaaigan minimum om +16 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum +34,2 C° (uhoku). Il'man lämuz voib ületada +30 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 25 mm vodes, enamba kül'mkus-keväz'kus (3..6 mm kus), ei ole sadegid kezakus-sügüz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 46..54 % röunoiš uhokus-kezakus, 58..61 % heinkus-vilukus.

Lidnan i sen rajoniden röunad (2020)

Kair om ühtennimižen muhafaz:an keskuz da üks'jäine lidn. Se jagase 46 nimitadud policiirajonaks (kism:aks).

Edeline lidnan pämez' (gubernator) om Atef Abd El' Hamid (radoi vspäi 2016).

Vl 2011 lidnan ristitišt oli 10 230 350 eläjad. Lidnas lugetas Egiptan eläjiden ühesandest. Vl 2018 Suren Kairan aglomeracijas elihe 22 183 000 ristitud 2734 km² pindal, se ristitist oli kaikis suremb (vl 2011 oli 16,9 mln elajid). Valdkundan koumanz' ristitištol Giz-lidn om sijatud suvipäivlaskmpolehe.

Znamasižed üläopendusen aluzkundad oma valdkundaližed Ain-Šams-universitet[1] (alusenpanend 1950, kaks'kümne fakul'tetad, 156 tuh. üläopenikoid 2022/23-openduzvodel) i islaman Universitet al'-Azhar (alusenpanend 988, ühesa fakul'tetad). Äi universitetoid ratas aglomeracijan lidnoiš, niiden kesken Kairan universitet Gizas.

Avtobusad, maršruttaksid, taksid da jonused oma kundaližeks transportaks. Vl 1987 avaitihe metron ezmäižen jonon, se om ezmäine Afrikas alusenpanendan aigan mödhe (vspäi 2015 om koume jonod 61 stancijanke, 78 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline Kairan lendimport[2] (Maṭār El Qāhira El Dawli, CAI / HECA, 14,7 mln passažiroid vl 2012) sijadase vižtoštkümnes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Se om kaikiš suremb valdkundas, nellänke lendahtamižsarganke.

Kairal om koumetoštkümne sebruzlidnad[3]:

  1. Ain-Šams-universitetan sait (asu.edu.eg). (arab.) (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Kairan lendimportan sait (cairo-airport.com). (angl.) (arab.)
  3. Kožundaktad serbuzlidnoidenke. — Kairan ohjandaikund (13. keväz'ku 2012, cairo.gov.eg). (angl.)



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk