Ottav

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Ottav
Ottawa (angl. da fr.)
 Lidnanznam
Blason ville ca Ottawa (Ontario).svg
 Flag
Flag of Ottawa, Ontario.svg
Valdkund Kanad
Eläjiden lugu (2011) 883 391 ristitud
Pind 2 778,13 km²
OttavOttawa (angl. da fr.)
Pämez' Džim Uotson (2 010-)
Telefonkod +1-613, +1-343
Aigvö tal'vel UTC-5 
kezal UTC-4


Ottavan valičemižümbrikod vl 2006.

Ottav (angl. Ottawa [ˈɒtəwə] vai [ˈɒtəwɑː] i fr.: Ottawa [ɔtawa]) om Kanadan pälidn da nellänz' surtte lidn (vl 2011, Toronton, Monrealin da Kalgarin jäl'ghe). Mülüb Ontario-agjaha oficialižikš, mugažo Rahvahaližhe pälidnan agjaha (angl. National Capital Region) oficialitomašti.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vozil 1827-1832 «Monreal' - Ontarionjärv»-kanal om saudud, i nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud kuti saldatoiden da necen Rido-kanalan sauvojiden Baitaun-žilo (angl. Bytown). Vl 1850 žilo sai lidnan statusad. Vl 1855 lidnad udesnimitihe nügüdläižikš.

Vl 1857 britanine Viktorii-kunigaznaine valiti Ottavad Kanad-dominionan pälidnaks. Vozil 1860-1866 sauvoihe Kanadan parlamentan pert' lidnas. Ottav tegihe federativižen Kanadan oficialižeks pälidnaks vn 1867 Konstitucižen aktan mödhe.

Vl 1900 da 1916 lujad lämoipalod paniba mantazole severz' tuhad pertid. Vl 1916 parlamentan pert' paloi lophu, i vodele 1922 sauvoihe sen ut pertid.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Ontario-agjan päivnouzmaiženno röunanno Ottavanjogen oiktal randal. Gatino-lidn om Ottavad vaste jogen hural randal (Kvebek-agjas). Vl 2001 lidnan territorii ližazihe severdha kerdha.

Klimat om ven. Heinkun keskmäine lämuz om +20,9 C°, vilukun -10,8 C°. Paneb sadegid 943 mm vodes, penemb uhokus (59 mm). Paneb 235 sm lunt ühtes tal'ves.

Ottav jagase 23 valičemižümbrikho (angl. ward). Lidnan tobmuz om keskustoittud täuzin vspäi 2001.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1901 101 tuh. ristitud elihe lidnan nügüdläižiš röunoiš. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu om 883 391 ristitud, ezilidnoidenke 1,2 mln. ristitud.

Eläjad erinedas mamankelen mödhe (vn 2006 andmused): anglijan kel' oli mamankeleks 62,4% täht, francijan kel' — 14,2%, toižed keled — 20,4% (araban kel' — 3,2%, kitain kel' — 3,0%). Kaks'kel'žuz om levitadud pälidnas kaikiš enamb Kanadan sijiden keskes, molembil anglijan da francijan kelil pagištas 37,2% ristitud.

Eläjiden enambuz om hristanuskojad (vl 2011 — 65%), 22% oma religijatomad.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, kiruhavtobusad (angl. Transitway), dizel'lidnelektrojonused (O-Train, 5 stancijad), velosipedad, taksid da jogitaksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Päraudtestancii om lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Makdonal'dan da Kart'jen nimel nimitadud lendimport (YOW) sijadase 10 km suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid AÜV:oiden lidnoihe, Meksikha, Frankfurtha i Londonha, mugažo Kanadadme, jügureisid AÜV:oihe i Kanadadme. Om penid kommertižid lendimportoid lidnan ümbrištos.

Lidnan keskusen nägu.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Pohjoižamerikan pälidnad
Baster | Bel'mopan | Bridžtaun | Gvatemal-lidn | Havan | Kastri | Kingstaun | Kingston | Managua | Mehiko | Nassau | Ottav | Panam-lidn | Port-o-Prens | Port of Spein |
| Rozo | San Hose | San Sal'vador | Santo Domingo | Sent Džons | Sent Džordžes | Tegusigal'p | Vašington