Monreal'

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Monreal'
Montréal (fr.)
Montreal (angl.)
 Lidnanznam
Armoiries de Montréal 1938.svg
 Flag
Flag of Montreal.svg
Valdkund Kanad
Eläjiden lugu (2016) 1 704 694 ristitud
Pind 431,50 km²
Monreal' Montréal (fr.) Montreal (angl.)
Pämez' Valeri Plant
(kül'mku 2 017—)
Telefonkod +1-514, +1-438
Aigvö tal'vel UTC-5 
kezal UTC-4


Monreal' jagase 19 administrativižhe ümbrikho (lihavan mustan pirdan südäimes).

Monreal' (franc.: Montréal [mɔ̃ʁeal], angl.: Montreal [ˌmʌntriːˈɒl]) om kahtenz' surtte Kanadan lidn. Se om Kvebek-provincijan kaikiš suremb lidn.

Vl 1976 lidn vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irokeziden Hošelag-külä oli lidnan sijas 14. voz'sadaspäi. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1642 17. päiväl semendkud kuti Vill'-Mari-žilo (franc.: Ville-Marie «Marin lidn») Monreal'-saren suvipalas, Ph. Lavrentijan jogen da Ottavanjogen ühthejoksmusen sijas.

Vspäi 1705 nimitihe žilod nügüdläižikš. Saren «Monreal'»-nimi sündui üks'jäižen mägen nimespäi Le mont Royal — «Kunigahan mägi», 234 m valdmeren pindan päl. Vl 1832 Monreal' sai lidnan statusad. 1970-nzihe vozihesai oli valdkundan kaikiš suremban lidnan da finansižen pälidnan, sid' andoi ezištust Torontole.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase 8 m da sen enamba korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Kvebekhasai om 250 km pohjoižpäivnouzmha kaikil teil, Ottavhasai om 200 km päivlaskmha, AÜV:oiden röunhasai om 50 km suvhe.

Klimat om ven kontinentaline neps. Tulleikahad päiväd oma paksud. Voden keskmäine lämuz om +6,2 C°. Paneb sadegid 980 mm vodes, kuidme tazomäras, sidä kesken 218 sm lunt (kül'mku-keväz'ku).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2011 eläjiden lugu oli 1 649 519 ristitud. Läz 4,1 mln elädas ezilidnoidenke 4258,31 km² pindal. Üks'jäine oficialine kel' om francijan kel' lidnan territorijal vn 1977 francijan kelen hartijan mödhe.

Edeline lidnan pämez' oli Deni Koder (2013−2017).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kundaline transport om avtobusad, maršruttaksid, ezilidnelektrojonused. Vspäi 1966 metro radab lidnas (vl 2017 oli 4 jonod, 68 stancijad, 69 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline Monreal'-Trüdo-lendimport (YUL, 19,4 mln passažiroid vl 2018) sijadase Dorval'-ezilidnas, 20 km päivlaskmha Monrealin keskusespäi, sil-žo sarel. Sišpäi tehtas reisid AÜV:oihe da Kanadadme, Latinižen Amerikan äjihe maihe, Evropan lidnoihe i kaiked mail'madme. Kahtenz' rahvahidenkeskeine Monreal'-Mirabel'-lendimport (YMX) sijadase 39 km lodeheze lidnaspäi, se om vaiše vedamha jüguid i aviacijan toižendoiden täht (sanitarine, kosmine).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]