Monreal'

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Monreal'
Montréal (fr.)
Montreal (angl.)
 Lidnanznam
Armoiries de Montréal 1938.svg
 Flag
Flag of Montreal.svg
Valdkund Kanad
Eläjiden lugu (2016) 1 704 694 ristitud
Pind 431,50 km²
Monreal'Montréal (fr.)Montreal (angl.)
Pämez' Deni Koder (2 013—)
Telefonkod +1-514, +1-438
Aigvö tal'vel UTC-5 
kezal UTC-4


Monreal' jagase 19 administrativižhe ümbrikho (lihavan mustan pirdan südäimes).

Monreal' (franc.: Montréal [mɔ̃ʁeal], angl.: Montreal [ˌmʌntriːˈɒl]) om kahtenz' surtte lidn Kanadas. Se om Kvebek-provincijan kaikiš suremb lidn.

Vl 1976 lidn vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irokeziden Hošelag-külä oli lidnan sijas 14. voz'sadaspäi. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1642 17. päiväl semendkud kuti Vill'-Mari-žilo (franc.: Ville-Marie «Marin lidn») Monreal'-saren suvipalas, Ph. Lavrentijan jogen da Ottavanjogen ühthejoksmusen sijas.

Vspäi 1705 nimitihe žilod nügüdläižikš. Saren «Monreal'»-nimi sündui üks'jäižen mägen nimespäi Le mont Royal — «Kunigahan mägi», 234 m valdmeren pindan päl. Vl 1832 Monreal' sai lidnan statusad. 1970-nzihe vozihesai oli valdkundan kaikiš suremban lidnan da finansižen pälidnan, sid' andoi ezištust Torontole.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase 8 m da sen enamba korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Kvebekhasai om 250 km pohjoižpäivnouzmha kaikil teil, Ottavhasai om 200 km päivlaskmha, AÜV:oiden röunhasai om 50 km suvhe.

Klimat om ven kontinentaline neps. Tulleikahad päiväd oma paksud. Voden keskmäine lämuz om +6,2 C°. Paneb sadegid 980 mm vodes, kuidme tazomäras, sidä kesken 218 sm lunt (kül'mku-keväz'ku).

Eläjad da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2011 eläjiden lugu oli 1 649 519 ristitud. Läz 4,1 mln elädas ezilidnoidenke. Üks'jäine oficialine kel' om francijan kel' lidnan territorijal vn 1977 francijan kelen hartijan mödhe.

Kundaline transport om avtobusad, maršruttaksid, ezilidnelektrojonused. Vspäi 1966 metro radab lidnas (vl 2017 om 4 jonod, 68 stancijad, 69 km raudted). Rahvahidenkeskeine civiline Monreal'-Trüdo-lendimport (YUL) sijadase Dorval'-ezilidnas, 20 km päivlaskmha Monrealin keskusespäi, sil-žo sarel. Sišpäi tehtas reisid AÜV:oihe da Kanadadme, Latinižen Amerikan äjihe maihe, Evropan lidnoihe i kaiked mail'madme. Kahtenz' rahvahidenkeskeine Monreal'-Mirabel'-lendimport (YMX) sijadase 39 km lodeheze lidnaspäi, se om vaiše vedamha jüguid i aviacijan toižendoiden täht (sanitarine, kosmine).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.