San Sal'vador

San Sal'vador
San Salvador

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Sal'vador
Eläjiden lugu (2015)	257,754 ristitud
Pind	72,25 km²
Pämez'	Mario Duran (semendku 2021—, Mario Durán)
Telefonkod	+503
Aigvö	UTC−6

San Sal'vador (isp.: San Salvador [san salβaˈðoɾ]) om Sal'vadoran pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om ühtennimižen departamentan administrativižeks keskuseks mugažo.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vn 1525 sulakus ispanijalaižil, anastadud indejalaižil Kuskatlan-pälidnan sijha.

Vspäi 1821 San Sal'vador om Sal'vadoran pälidnaks.

Geografijan andmused

San Sal'vador-departmentan sijaduz valdkundas vn 2023 kartal

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan päivlaskmas, Amakas-jogen alangištos, ühtennimižen vulkanan pautkenno, 658 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om subekvatorialine neps kaks'sezonine, päivoikaz päiči kezakys i sügüz'kus. Kun keskmäine lämuz om +23,1..+25,4 C° vodes läbi. Minimaline fiksiruidud lämuz om +8,2 C°, maksimaline +38,4 C° (sulaku). Il'man lämuz voib ületada +33 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 1781 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb tal'vkus-keväz'kus (1..11 mm kus), sadegiden enambuz oleleb heinkus-sügüz'kus (302..322 mm kus) da läz niid. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 80..86 % röunoiš semendkus-redukus, 68..73 % tal'vkus-sulakus. Lujad manrehkaidused oleldas, oliba vozil 1798, 1854, 1873, 1965 da 1987. Tropižed torokad oma paksud nepsakahan sezonan aigan.

Tobmuz

San Sal'vador Keskuzline-municipalitetan sijaduz departmentas (2023)

San Sal'vador jagase seičemeks rajonaks: istorine keskuz i kuz' nomeruidud rajonad nomer 1..6.

Lidnan tobmuden pämez' om San Sal'vador Keskuzline-municipalitetan alkal'd (San Salvador Centro). Edeližed lidnan pämehed oma Ernesto Muišondt (Ernesto Muyshondt, semendku 2018 — sulaku 2021), Najib Bukele (semendku 2015 — sulaku 2018, vspäi 2019 hän om valitud da radab Sal'vador-valdkundan prezidentan).

Eläjad

Vl 1900 138 tuh. ristitud elihe lidnas da sen ümbrištos. Vl 2015 lidnalaižiden lugu oli 257 754 ristitud. Kaik 1,7 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas vl 2015 (590 km²), se om kaikutte nellänz' ristit valdkundas.

Religijan mödhe vl 2015 eläjiden enambuz oli hristanuskojikš (85 %, sidä kesken 56 % katolikoid da 29 % protestantoid), mugažo om äi religijatomid (11 %).

Üks'jäine Sal'vadoras valdkundaline Sal'vadoran universitet (alusenpanend 1841, 60 tuh. üläopenikoid vl 2021) baziruiše pälidnas. Siš om ühesa fakul'tetad (kaik ratas pälidnas) i koume filialad valdkundan toižiš lidnoiš.

Transport

Avtobusad, kiruhavtobusad (SITRAMSS) da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas ezilidnoidenke. San Sal'vador om valdkundan järed avtotesol'm. Raudten maršrutad ühtenzoittas aglomeracijan erazvuiččid agjoid vspäi 2007.

Pen' regionaline soda- da civiline Ilopango-lendimport (ILS / MSSS) sijadase lidnan päivnouzmas. Se om soda- da čarterreisiden täht Sal'vadoradme, lähižihe pälidnoihe — Tegusigal'p, Gvatemal.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Sal'vadoran lendimport Oskar Arnul'fo Romero-arhiepiskopan nimed (SAL / MSLP, 4,5 mln passažiroid vl 2023), ende El' Sal'vador da Komalapa, sijadase vižkümnes kilometras suvhe lidnan keskuzpalaspäi, Tünen valdmeren randpoles, radab vspäi 1980. Sišpäi tehtas reisid AÜV:oihe, Kanadha, Meksikha, Keskuzamerikan äjihe maihe, Bogotaha i Madridha.

Galerei

• 
  San Sal'vadoran tobmuden sauvuz (2012)
• 
  Pühän Südäimen riman katoline bazilikjumalanpert', vn 2011 nägu
• 
  Tuleban čuhunduz, vai Mail'man torguindan keskuz (2010, Torre Futura / World Trade Center San Salvador, letihe vll 2007−2009)
• 
  Sal'vadoran universitetan keskuzofis (2016)
• 
  Penen regionaližen Ilopango-lendimportan terminal vl 2015

Irdkosketused

• Lidnan ohjastusen oficialine sait (sansalvador.gob.sv). (isp.)