Sal'vador

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
El' Sal'vadoran Tazovaldkund
República de El Salvador
 Flag
Flag of El Salvador.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of El Salvador.svg
Pälidn San Sal'vador
Eläjiden lugu (2014) 6 125 512[1] ristitud
Pind 21 044 km²
El' Sal'vadoran Tazovaldkund República de El Salvador
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Sal'vador Sančes Seren
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond, ateizm
Valüt AÜV:oiden dollar ($) (USD)
Internet-domen .sv
Telefonkod +503
Aigvö UTC-6

Sal'vador, täuz' oficialine form — El' Sal'vadoran Tazovaldkund (isp.: República de El Salvador), om kaikiš penemb da tihedašti elänzoittud valdkund Keskuzamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om San Sal'vador.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan nimituz ispanijan kelel (El Salvador) znamoičeb «Sünd».

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1821 sügüz'kun 15. päiväl Sal'vador tedoti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucii tuli väghe vl 1983 (vn 2003 vajehtusidenke)[2].

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sal'vadoran topografine kart.

Sal'vador om mavaldkundröunoiš Gondurasanke (röunan piduz — 342 km) pohjoižes da päivnouzmas, Gvatemalanke (203 km) päivlaskmas. Ühthine röun kuivmadme — 545 km. Valdkundan suvižed randad lainištab Tün' valdmeri. Randanpird om 307 km.

Sal'vadoran territorijan tobj pala om sättud vulkanoil mägišt 600-700 m korktusil meren pindan päl väghižen mahudenke. Valdkundal om kaks' vulkanoiden čepid — pohjoine da suvine. Manrehkaidused oma paksud. Kaikiš korktemb čokkoim om El'-Pital'-mägi, 2730 m valdmeren pindan päl. Kaikiš znamasine Lemp-jogi jokseb man pohjoižespäi süvedme (450 m) alangodme. Tünen valdmererandaline alangišt om 10-30 km levette.

Randišton klimat om tropine, mägištol om ven klimat. Kaikuččen kun kesklämuz om +25...+29°C randištol, +23°C mägištol. Semendkul-redukul paneb sadegid, kül'mkul-sulakul om kuiv sezon. Vodes voib panda sadegid 2000 mm:hasai, läz kaikuttušt vot se veb sur'vedennoks.

Londuseližed pävarad oma raudkivend, vas'kkivend, boksitad, kuld; toižed oma cink, hobed, platin, hahktin, artut', granit, mramor, mouckivi.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Parlamentan pert' San Sal'vadoras.

Sal'vador om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund.

Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo om ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad 5 vodeks, kahtenden strokun voimuseta. Ministrad da varaprezident oma abuiš prezidental.

Parlament om üks'kodine Käskusenandai Suim (isp. Asamblea Legislativa), sen 84 ühtnijoid mugažo rahvaz valičeb 3 vodeks.

Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaline tobmuz, se kogoneb 15 sudijad.

Parlamentan järgvaličendad oliba vl 2012 keväz'kun 10. päiväl. Prezidentad valitihe vl 2014 (2. uhoku — ezmäine pordaz, 9. keväz'ku — kahtenz' pordaz), nügüdläine Sal'vador Sančes Seren-prezident sai 50,11%.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Sal'vadoran administrativiž-territorialine jagand.

Sal'vador alajagase 14 departamentha (isp. departamento). Departamentad alajagase municipijoihe (niid om 262) (isp. municipio).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sal'vadoras elädas sal'vadoralaižed.

Sal'vadoran toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristitud vl 2007, surembaspäi penembha): Santa Ana, Sojapango, San Migel'.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Sal'vadoran päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 40%), sahar da magedad jomad (6%), elektrokondensatorad (6%), kofe (5%); toine eksport — raudtegesed (2%), kivivoin ümbriradmižen produktad (2%), kuld (1%), spirt, elektruz, zelläd; tošteksportan tavarad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Sal'vadoran ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Nügüdläine Sal'vadoran Konstitucii. (isp.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago