Sal'vador

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
El' Sal'vadoran Tazovaldkund
República de El Salvador
 Flag
Flag of El Salvador.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of El Salvador.svg
Pälidn San Sal'vador
Eläjiden lugu (2018) 6 187 271[1] ristitud
Pind 21 044 km²
El' Sal'vadoran Tazovaldkund República de El Salvador
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Najib Bukele
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond, ateizm
Valüt AÜV:oiden dollar ($) (USD)
Internet-domen .sv
Telefonkod +503
Aigvö UTC−6

Sal'vador, täuz' oficialine form — El' Sal'vadoran Tazovaldkund (isp.: República de El Salvador), om kaikiš penemb da tihedašti elänzoittud valdkund Keskuzamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om San Sal'vador.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan nimituz ispanijan kelel (El Salvador) znamoičeb «Sünd».

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1821 sügüz'kun 15. päiväl Sal'vador tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucii om väges vspäi 1983 vn 2003 vajehtusidenke.[2]

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sal'vadoran topografine kart.

Sal'vador om mavaldkundröunoiš Gondurasanke (röunan piduz — 342 km) pohjoižes da päivnouzmas, Gvatemalanke (203 km) päivlaskmas. Ühthine röun kuivmadme — 545 km. Valdkundan suvižed randad lainištab Tün' valdmeri. Randanpird om 307 km.

Sal'vadoran territorijan tobj pala om sättud vulkanoil mägišt 600..700 m ü.m.t. korktusil väghiženke mahudenke. Valdkundal om kaks' vulkanoiden čepid — pohjoine da suvine. Manrehkaidused oma paksud. Kaikiš korktemb čokkoim om El'-Pital'-mägi, 2730 m valdmeren pindan päl. Kaikiš znamasine Lemp-jogi jokseb man pohjoižespäi süvedme (450 m) alangodme. Tünen valdmererandaline alangišt om 10..30 km levette.

Randišton klimat om tropine, mägištol om ven klimat. Kaikuččen kun kesklämuz om +25..+29 C° randištol, +23 C° mägištol. Semendkul-redukul paneb sadegid, kül'mkul-sulakul kuiv sezon oleskeleb. Vodes voib panda sadegid 2000 mm:hasai, läz kaikuttušt vot se veb sur'vedennoks.

Londuseližed pävarad oma raudkivend, vas'kkivend, boksitad, kuld; toižed oma cink, hobed, platin, hahktin, artut', granit, mramor, mouckivi.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Parlamentan pert' San Sal'vadoras.

Sal'vador om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (isp.: Presidente de El Salvador), hän-žo om ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, kahtenden strokun voimuseta. Ministrad da varaprezident oma abuiš prezidental.

Parlament om üks'kodine Käskusenandai Suim (isp.: Asamblea Legislativa), mugažo rahvaz valičeb sen 84 ühtnijoid koumeks vodeks. Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaline tobmuz, se kogoneb 15 sudijaspäi.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 4. päiväl keväz'kud. Valitihe prezidentad ühtel tural vn 2019 3. päiväl uhokud, nügüdläine Najib Bukele-prezident sai 53,1%.

Edeline Sal'vador Sančes Seren-prezident (2014−2019) sai 50,11% kahtendel tural.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Sal'vadoran administrativiž-territorialine jagand.

Sal'vador jagase 14 departamentaks (isp.: departamento). Departamentad alajagasoiš municipijoikš (kaik niid om 262) (isp. municipio).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sal'vadoras elädas sal'vadoralaižed. Ristitišt om hristanuskojad tobjimalaz (katolikad pol', protestantad 36% vl 2014) i mestizo (86,3% vl 2007).

Sal'vadoran toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2007, surembaspäi penembha): Santa Ana, Sojapango, San Migel'.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Sal'vadoran päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 40%), sahar da magedad jomad (6%), elektrokondensatorad (6%), kofe (5%); toine eksport — raudtegesed (2%), kivivoin ümbriradmižen produktad (2%), kuld (1%), spirt, elektruz, zelläd; toštmižeksportan tavarad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Sal'vadoran ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Nügüdläine Sal'vadoran Konstitucii pdba.georgetown.edu-saital. (isp.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago