Sal'vador

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
El' Sal'vadoran Tazovaldkund
República de El Salvador
 Flag
Flag of El Salvador.svg
 Valdkundznam
Coats of arms of El Salvador.svg
Pälidn San Sal'vador
Eläjiden lugu (2014) 6 125 512[1] ristitud
Pind 21 044 km²
El' Sal'vadoran TazovaldkundRepública de El Salvador
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Sal'vador Sančes Seren
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond, ateizm
Valüt AÜV:oiden dollar ($) (USD)
Internet-domen .sv
Telefonkod +503
Aigvö UTC-6

Sal'vador, täuz' oficialine form — El' Sal'vadoran Tazovaldkund (isp.: República de El Salvador), om kaikiš penemb da tihedašti elänzoittud valdkund Keskuzamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om San Sal'vador.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan nimituz ispanijan kelel (El Salvador) znamoičeb «Sünd».

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1821 sügüz'kun 15. päiväl Sal'vador tedoti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucii tuli väghe vl 1983 (vn 2003 vajehtusidenke)[2].

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sal'vadoran topografine kart.

Sal'vador om mavaldkundröunoiš Gondurasanke (röunan piduz — 342 km) pohjoižes da päivnouzmas, Gvatemalanke (203 km) päivlaskmas. Ühthine röun kuivmadme — 545 km. Valdkundan suvižed randad lainištab Tün' valdmeri. Randanpird om 307 km.

Sal'vadoran territorijan tobj pala om sättud vulkanoil mägišt 600-700 m korktusil meren pindan päl väghižen mahudenke. Valdkundal om kaks' vulkanoiden čepid — pohjoine da suvine. Manrehkaidused oma paksud. Kaikiš korktemb čokkoim om El'-Pital'-mägi, 2730 m valdmeren pindan päl. Kaikiš znamasine Lemp-jogi jokseb man pohjoižespäi süvedme (450 m) alangodme. Tünen valdmererandaline alangišt om 10-30 km levette.

Randišton klimat om tropine, mägištol om ven klimat. Kaikuččen kun kesklämuz om +25...+29°C randištol, +23°C mägištol. Semendkul-redukul paneb sadegid, kül'mkul-sulakul om kuiv sezon. Vodes voib panda sadegid 2000 mm:hasai, läz kaikuttušt vot se veb sur'vedennoks.

Londuseližed pävarad oma raudkivend, vas'kkivend, boksitad, kuld; toižed oma cink, hobed, platin, hahktin, artut', granit, mramor, mouckivi.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Parlamentan pert' San Sal'vadoras.

Sal'vador om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund.

Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo om ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad 5 vodeks, kahtenden strokun voimuseta. Ministrad da varaprezident oma abuiš prezidental.

Parlament om üks'kodine Käskusenandai Suim (isp. Asamblea Legislativa), sen 84 ühtnijoid mugažo rahvaz valičeb 3 vodeks.

Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaline tobmuz, se kogoneb 15 sudijad.

Parlamentan järgvaličendad oliba vl 2012 keväz'kun 10. päiväl. Prezidentad valitihe vl 2014 (2. uhoku — ezmäine pordaz, 9. keväz'ku — kahtenz' pordaz), nügüdläine Sal'vador Sančes Seren-prezident sai 50,11%.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Sal'vadoran administrativiž-territorialine jagand.

Sal'vador alajagase 14 departamentha (isp. departamento). Departamentad alajagase municipijoihe (niid om 262) (isp. municipio).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sal'vadoras elädas sal'vadoralaižed.

Sal'vadoran toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristitud vl 2007, surembaspäi penembha): Santa Ana, Sojapango, San Migel'.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Sal'vadoran päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 40%), sahar da magedad jomad (6%), elektrokondensatorad (6%), kofe (5%); toine eksport — raudtegesed (2%), kivivoin ümbriradmižen produktad (2%), kuld (1%), spirt, elektruz, zelläd; tošteksportan tavarad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Sal'vadoran ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Nügüdläine Sal'vadoran Konstitucii. (isp.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago