Kuba

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kuban Tazovaldkund
República de Cuba
 Flag
Flag of Cuba.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Cuba.svg
Pälidn Havan
Eläjiden lugu (2012) 11 163 934[1] ristitud
Pind 110 860[2] km²
Kuban TazovaldkundRepública de Cuba
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Raul' Kastro
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond
Valüt kuban peso (CUP) 
konverturuidud kuban peso (CUC)
Internet-domen .cu
Telefonkod +53
Aigvö tal'vel UTC-5,
kezal UTC-4

Kuba (isp. Cuba), oficialižikš — Kuban Tazovaldkund (isp. República de Cuba), oficialitomikš vspäi 1959 — Joudjuden Sar', om sar'hine valdkund Kariban meren pohjoižpalas. Sen päine da kaikiš suremb lidn om Havan.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1895 sügüz'kus Kuba tedoti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi. Vl 1898 tal'vkun 10. päiväl Ispanii tundišti sidä da tegihe Kuban dominionaks, no päliči severdan kus ispaniž-amerikaine soda zavodihe, i Kuba putui AÜV:oiden ohjandusen alle. Vl 1902 semendkun 20. päiväl Kuba sai ripmatomut okkupacijan lopindan satuseks da tegihe tazovaldkundaks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kuban topografine kart.

Valdkund otab Kuban saren, Huventud-saren da äjiden penembiden sariden territorijoid Suriden Antiliden sariden mülündas. Kuba om jagadud Pohjoižamerikaspäi Atlantižen valdmeren Floridan sal'mel pohjoižes da Jukatanan sal'mel päivlaskmas. Matkad AÜV:oihesai Floridan sal'men kal't om 180 km (kaikiš kaidas sijas), Gaitihesai Tulleipol'žen sal'men kal't — 77 km, Jamaikahasai Kolon-sal'men kal't — 140 km, Meksikhasai Jukatanan sal'men kal't — 210 km. Saren piduz päivlaskmaspäi päivnouzmha om 1250 km. Kariban meren randanpird om 3735 km.

Kubal eile valdkundröunoid madme. Guantanamon sodameribaz om anttud kortomha AÜV:oile Kuban territorii röunanke 28,5 km madme.

Kaikiš korktemb čokkoim om Turkino-mägi, 1972 m meren pindan päl.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, metallad (raudkivend, vas'k, kobal't, hrom, nikel'), azbest; toižed varad — silikatad, keitandsol, mec, mahuz.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kapitolii vl 2012 — Kuban parlamentan ištundoiden sija Havanas.

Kuba om unitarine socialistine parlamentine tazovaldkund.

Rahvahan Tobmuden Nacionaline Suim (isp. Asamblea Nacional del Poder Popular) — se om üks'kodine valdkundan parlament. Deputatoiden lugu om 614 ristitud, heid valitas kerdan 5 vodes. Parlament formiruib ohjastusen da paneb sen pämehen, a mugažo Valdkundan Nevondkundan (31 ühtnijad) pämehen, radnikusele.

Nügüd' ohjastusen pämez' da Valdkundan Nevondkundan pämez' om üks' person, Raul' Kastro. Hänen valdatusiden strok om 5 vot.

Administrativine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Kuban administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Kuba alajagase 16 agjaha (provincijha) (isp.: provincia) da specialižhe Huventud-municipijha. Kaik agjad alajagase municipijoihe (isp.: municipio), niid om 169.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kuban toižed järedad lidnad (enamba 200 tuh. ristitud, surembaspäi penembha): Santjago de Kuba, Kamaguei, Ol'gin, Guantanamo, Santa Klar.

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 Kuban päeksport oli nikel' (16%), sahar (13%), zelläd da vakcinad (13%), sigarad (10%); toine eksport — vin (5%), merenproduktad (3%), toižed metallad (2%), cement (2%), kivivoi (1%), raud (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Vl 2012 Kuban rahvahanlugemižen andmused. — Ruso.prensa-latina.cu. (isp.)
  2. Kuban pind. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago