Trinidad da Tobago

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Trinidadan da Tobagon Tazovaldkund
Republic of Trinidad and Tobago
 Flag
Flag of Trinidad and Tobago.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Trinidad and Tobago.svg
Pälidn Port of Spein
Eläjiden lugu (2014) 1 223 916[1] ristitud
Pind 5 131 km²
Trinidadan da Tobagon TazovaldkundRepublic of Trinidad and Tobago
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Entoni Karmona
Päministr Kamla Persad-Bissessar
Religii hristanuskond, induizm
Valüt Trinidadan da Tobagon dollar (TTD)
Internet-domen .tt
Telefonkod +1-868
Aigvö UTC-4

Trinidad da Tobago (angl.: Trinidad and Tobago), täuz' oficialine nimituz — Trinidadan da Tobagon Tazovaldkund (angl.: Republic of Trinidad and Tobago), om sar'hine valdkund Keskuzamerikas, Kariban meren suves, läz Venesuelan mererandištod. Pälidn om Port of Spein.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1962 elokun 31. päiväl Trinidad da Tobago tedoti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 1976.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Trinidadan da Tobagon topografine kart.

Trinidad da Tobago sijadase 11 km pohjoižhe Venesuelan randaspäi da 130 km suvhe Grenadinoišpäi. Trinidad-saren da Venesuelan keskes oma kaks' merisal'med: Boka del' Serpiente da Boka del' Dragon. Trinidad- da Tobago-sariden keskes om 30 km.

Valdkundan randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meri. Randanpird om 362 km.

Man 93% Trinidad-sar' otab. Molembiden järedoiden sariden mägisel'gad jätkatas Venesuelan mägisel'gid. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Aripo-mägi, 940 m valdmeren pindan päl. Sarel jokstas äi ojid da penid jogid.

Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, kivivoi da asfal't.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Trinidadan da Tobagon parlamentan sauvused (Rusked pert', 2008) Port of Speinas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund.

Valdkundan pämez' om prezident, Valičijoiden Kollegii parlamentan Kodiden kaikiš ühtnijoišpäi valičeb händast kerdan vides vodes. Ühteks prezidentaks ei sa olda enamba kahtid strokuid jäl'geten. Päministr om valdkundan pämez' faktižešti, hän om vägestunuden partijan lider valičendoiden satusiden mödhe, ned oleskeldas kerdan 5 vodes.

Trinidadan da Tobagon parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl. Senate), se mülüb 31 ühtnijad (päministran nevondan mödhe — 16 kandidatad, oppozicijaspäi — 6, da ripmatomad kundusen sarakoišpäi — 9), pandas prezidental. Alakodi om Ezitajiden Kodi (angl. House of Representatives), heid om 41 ristitud, kaik rahvaz valičeb heid 5 vodeks. Tobagon Suimha mülüb 15 deputatad.

Käskuzkundaližen tobmuden pä om Arbitražkäskuzkund. Prezident paneb sen päsudijad radsijha.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Trinidadan da Tobagon administrativiž-territorialine jagand.

Trinidad da Tobago alajagase Trinidad-saren 14 municipalitetha (angl. corporation), sidä kesken 5 lidn- da 9 agjmunicipalitetad, da Tobago-sar' ičeohjandusenke.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Trinidadas da Tobagos elädas tribagolaižed.

Trinidadan da Tobagon kaikiš surembad lidnad (enamba 30 tuh. ristitud vn 2000 rahvahanlugemižen mödhe[2], surembaspäi penembha): Čaguanas, San Fernando, Port of Spein (pälidn), Arim.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Trinidadan da Tobagon päeksport om nozoltadud londuseline gaz (6nz' sija mail'mas), kivivoi, londuseline asfal't; toine eksport om raud, sahar, kokosad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Trinidadan da Tobagon ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. 2000 Census: Total Population by Sex, Sex Ratio and Area. — Cso.gov.tt. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago