Mine sisu juurde

Venesuel

Vajehta tarkendused
Vikipedii-späi
Tarbhaine lehtpol'/levitadud
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'
Bolivaralaine Venesuelan Tazovaldkund
República Bolivariana de Venezuela
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Karakas
Eläjiden lugu (2018) 31,689,176[1] ristitud
Pind 912,050 km²
Bolivaralaine Venesuelan TazovaldkundRepública Bolivariana de Venezuela
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Nikolas Maduro
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond
Valüt venesuelan digitaline bolivar (Bs., Bs.D) (VED)
Internet-domen .ve
Telefonkod +58
Aigvö UTC−4

Venesuel (isp.: Venezuela), täuz' oficialine nimituz — Bolivaralaine Venesuelan Tazovaldkund (isp.: República Bolivariana de Venezuela [reˈpuβlika βoliβaˈɾjana ðe βeneˈswela]) om valdkund Suviamerikan pohjoižes. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Karakas.

Vn 1811 5. päiväl heinkud Venesuelan Nacionaline kongress Karakasas tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi. Soda ripmatomudes jätkustui vhesai 1821. Olnu vspäi 1812 likundan ripmatomudes ezinenas Simon Bolivar kändihe Sur' Kolumbii-valdkundan prezidentaks. Hänen surmanke vl 1830 Sur' Kolumbii čihozi nelläks valdkundaks kahtes vodes: Ekvador, Panam, Kolumbii i Venesuel. Jäl'gmäine tedoiži rimpatomut vn 1830 semendkun 6. päiväl Valensijas i vahvišti ičeze Konstitucijad sen-žo voden 22. sügüz'kud. Vll 1864−1953 valdkundan nimi oli Venesuelan Ühtenzoittud Valdkundad (isp.: Estados Unidos de Venezuela). Vhesai 1903 valdkund eli läbi seičemes lühüdaigaižes rahvahanikoiden sodas (vll 1835−1836, 1846−1847, 1848−1849, 1858, 1892, 1899, 1901−1903). Edesine singotez mäni diktaturoiden (Sipriano Kastro, Huan Gomes, Peres Himenes) i sodahuntoiden arvoimižiš. Jäl'gmäižed valdkundaližiden kukerdusiden naprindad tegihe vll 1992 i 2002.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1811. Jäl'gmäine 26nz' lugul Konstitucii[2][3] om väges vn 1999 tal'vkun 20. päiväspäi vll 2006 da 2009 vajehtusidenke. Se om vahvištadud kaiken rahvahan referendumal vn 1999 15. päiväl tal'vkud (71,78 %).

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Venesuelan topografine kart (2007)

Venesuel om mavaldkundröunoiš Gajananke päivnouzmas (röunan piduz — 789 km), Brazilijanke suves (2137 km) da Kolumbijanke päivlaskmas (2341 km). Ühthine röunoiden piduz — 5267 km. Venesuelan pohjoižed randad lainištab Kariban meri. Randanpird — 2800 km.

Andad sijadasoiš valdkundan pohjoižpalas. Kaikiš korktemb čokkoim om Bolivar-mägenoc, 5007 m valdmeren pindan päl. Orinoko-jogen bassein otab territorijan nell' videndest.

Il'man lämuz om läz kaikenaigaine vodes läbi, no rippub sijan korktusespäi. Äjad sured lidnad oma saudud Andil, lämuz niiden pautkil om vähemb. Klimat om ekvatorialine neps kaks'sezonine madalil tazangištoil.

Londuseližed pävarad oma kivivoi (ühtenz' sija mail'mas), londuseline gaz, raudkivend, kuld, diamantad, gidroenergii.

Politine sistem

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Miraflores-pert'kulu om Venesuelan prezidentan da ohjastusen radsija Karakasas, vn 2010 sügüz'ku

Ohjandusen form om federativine konstitucine prezidentine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (isp.: Presidente de la República Bolivariana de Venezuela). Kaik rahvaz valičeb händast kudeks vodeks järgeližel enambusel, strokuiden lugu om röunatoi. Konstitucii sab prezidentale sätta vai heitta ministrusid.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (isp.: Asamblea Nacional). Se kogoneb 167 ühtnijaspäi (isp. diputados), heiden kesken 161 — kaik rahvaz valičeb, koume — štatoiden suimišpäi, koume — sijaližiš indejalaižišpäi. Valdatusiden strok om viž vot.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližen valičendad oliba vn 2015 6. päiväl tal'vkud. Prezidentan edelstrokuižed valičendad oliba vn 2018 semendkun 20. päiväl. Nügüdläine Venesuelan prezident om Nikolas Maduro vn 2013 keväz'kuspäi, radab kahten strokun jäl'geten (vl 2018 sai 67,84 % änid). Vai parlamentan Huan Guaido-ezimez' tegeb prezidentan velgusidme (50 valdkundan melen mödhe) vn 2019 vilukuspäi. Maduron varaprezident om Delsi Rodriges vn 2018 kezakun 14. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz: Venesuelan administrativiž-territorialine jagand.

Venesuel jagase kaks'kümneks koumeks štataks (isp.: estados), niiden ližaks üks' pälidnaine federaline ümbrik (isp.: Distrito Capital) da üks' federaline territorii (kaik Venesuelan sared Kariban merel, mülüdas formaližikš Pohjoižamerikha) oma olmas.

Venesuelas elädas venesuelalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 28,868,486 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2018): riman katolikad — 96 %, protestantad — 2 %, toižed uskojad — 2 %.

Toižed sured lidnad (vl 2013[4], surembaspäi penembha): lidnad-millionerad oma Marakaibo, Valensii, Barkisimeto, Marakai, Sjudad Guajan, San Kristobal'; enamba 500 tuh. ristitud — Maturin. Vl 2013 kaik oli 73 lidnad enamba mi 100 tuhad eläjidenke. Valdkundan eläjiden kahesa ühesandest oma lidnalaižed (2020).

Rahvahanižanduz

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Venesuel om goll' šingotai industrialine valdkund, rippub kivivoin eksportaspäi i kaikes irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Vl 2024 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 102,33 mlrd. US$ ekvivalentas (69. sija mail'mas; US$3,867 ühtele hengele, 129. sija) vai 224,53 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (73. sija; US$8,486 ühtele hengele, 127. sija). Vll 2013−2021 valdkund eli krizisas läbi bankoiden, cementan i kivivoin edheotandoiden faktižen nacionalizacijan tagut. Sen ližaks rahvahidenkeskeižed sankcijad, korrupcijan i radotomuden korged lugumär oma ižandusen problemoikš. Industrijan päsarakod oma kivivoin samine da ümbriradmine, raudkivendon samine, metallurgii (terasen i alüminijan tehmine), likkuimiden ühthekeraduz, sauvond i sauvondmaterialiden pästand, sömtegimišt, turizm (sidä kesken ekoturizm). Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.

Kogosüdäiproduktan palad (vn 2016 andmused): maižanduz 4,4 %, tegimišt 38,2 %, holitišiden sfer 57,4 %. Radnikoiden järgenduz sektoroidme vl 2015: maižanduz 6,5 %, tegimišt 11,6 %, sauvond 9,0 %, transport i sido 8,7 %, kommunaližed, socialižed i personaližed holitišed 31,4 %, torguind, restoranad da adivpertid 23,4 %, finansižed holitišed, varmituz i likutamatomuz 6,1 %.

Vl 2012 Venesuelan päine eksport oli kivivoi (93 %); toine eksport — raudkivend (1 %), alüminii, himižed substancijad, maižandusen produktad. Importan tavarad (2017) oma söndtavarad, sobad, avtod, torhuz, mašinad i mašiništ (sidä kesken transportine), sauvondmaterialad, ladimed. Vl 2017 eksport i import oliba kohtaižed, sil-žo vodel AÜV oliba torguindan päühtnijaks, andoiba eksportan i importan kaht videndest. Nügüd'aigan (2022) irdpol'žen torguindan päižed partnörad oma Kitai (Venesuelan eksportan 16,3 % i importan 31,4 %), Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (Venesuelan eksportan 10,2 % i importan 23,0 %), Brazilii (eksportan 8,4 % i importan 13,8 %), Turkanma (eksportan 13,9 % i importan 3,8 %), Ispanii (eksportan 12,0 %), Kolumbii (eksportan 2,3 % i importan 6,6 %), Indii (eksportan 5,3 %).

  1. ↑ Venesuelan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. ↑ Venesuelan Konstitucii 2009 Vikipurtkiš. (isp.)
  3. ↑ Venesuelan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  4. ↑ Consejo Nacional Electoral: Circunscripciones Electorales con datos de población al 31.07.2013 según el INE (Valičemižümbrikoiden ristitišt 31.07.2013-datal). — Venesuelan Statistikan Nacionaline Institut (cne.gob.ve). (isp.)


Suviamerikan valdkundad
Suviamerikan valdkundad
Suviamerikan valdkundad
Argentin | Bolivii | Brazilii | Čili | Ekvador | Gajan | Kolumbii | Paragvai | Peru | Surinam | Urugvai | Venesuel
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Venesuel&oldid=180838"