Čili

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Čilin Tazovaldkund
República de Chile
 Flag
Flag of Chile.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Chile.svg
Pälidn Santjago
Eläjiden lugu (2018) 17 925 262[1] ristitud
Pind 756 950[2] km²
Čilin Tazovaldkund República de Chile
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Sebast'jan Pin'jera
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond
Valüt čilin peso (CLP)
Internet-domen .cl
Telefonkod +56
Aigvö tal'vel UTC−4 da −6
kezal UTC−3 da −5

Čili (isp.: Chile), täuz' oficialine nimi — Čilin Tazovaldkund (isp.: República de Chile), om valdkund Suviamerikas, Tünen valdmeren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Santjago. Valdkundan parlamentan molembid kodid sijadasoiš Val'paraiso-lidnas (port päivlaskmpolehe pälidnaspäi) decentralizuimha tobmut.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1818 12. päiväl uhokud Čili tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.

Vl 1973 sügüz'kun 11. päiväl sodakukerduz tegihe valdkundas.

Jäl'gmäine Konstitucii[3] om ottud kaiken rahvahan referendumal vl 1980 sügüz'kun 11. päiväl da tuli väghe paloin vl 1981 keväz'kus, Pinočetan aigan, täuzin — vl 1990 keväz'kun 11. päiväl. Se om väghe nügüd'-ki, voziden 1989 (referenduman jäl'ghe) da 2005 (parlamentan pätandan mödhe) znamasižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Čilin reljefan kart.

Čili om mavaldkundröunoiš Perunke pohjoižes (röunan piduz — 168 km), Bolivijanke pohjoižpäivnouzmas (942 km) da Argentinanke päivnouzmas (6691 km). Ühthine röunoiden piduz — 7801 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri. Randanpird om 6435 km (penita sarita).

Man reljef om mägikaz. Valdkund otab kaidad pit'kad randjonod Tünen valdmeren da Andiden keskes. Kaikiš korktemb čokkoim om Ohos del' Salado-stratovulkan (kändase kuti «solavad sil'mad»), 6880 metrad valdmeren pindan päl, se om kaikiš korktemb vulkan Mas.

Klimat vajehtab lujas valdmeren venospäi suves letetazangištoiden tropižhe pohjoižes.

Londuseližed pävarad oma vas'k, raudkivend, molibden, kalližarvoižed metallad, nitratad; toižed varad — mec, kala, gidroenergii.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

La Moneda-pert'kulu om Čilin prezidentan radsija Santjagon keskuses.

Čili om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om prezident isp.: Presidente de la República de Chile. Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, ei sa tošti. Prezident paneb radsijha ohjastusen ühtnijoid, sodavägiden käsknikoid, Ülembaižen Käskuzkundan sudijoid, sur'oigenuzid verhiže maihe. Sen ližaks, prezident tob ičeze käskusid parlamentha vahvištamha.

Parlament om kaks'kodine Čilin Nacionaline Kongress (isp.: Congreso Nacional de Chile). Üläkodi om Senat 43 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid kahesaks vodeks, Senatan pol' vajehtase päliči nelläs vodes. Alakodi om Deputatoiden Kodi 155 ezitajanke, mugažo kaik rahvaz valičeb heid, valdatusiden strok om nell' vot.

Čilin järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2017 19. päiväl kül'mkud, ühtes kerdas (päiväiči) valitihe parlamentan ühtnijoid, prezidentad da sijaližid valdkundmehid. Kaik hö radaškanziba vs 2018 keväz'kun 11. päiväspäi. Nügüdläine prezident om Sebast'jan Pin'jera (oti 54,57% kahtendes turas 17. tal'vkud), hän jo radoi Čilin prezidentan vll 2010−2014.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Čilin administrativiž-territorialine jagand.

Čili jagase 15 agjaks (isp.: región), sidä kesken pälidnan agj (Santjago). Znamoitas agjoid riman luguil nimenke ühtes. Agjad alajagasoiš 54 provincijha (isp.: provincia), ned — 346 kommunha (isp.: comuna).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Čiliš elädas čililaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 17 363 894 eläjad.

Augotižlibundan mödhe (2012): evropalaižed da toižed tulnuded rahvahad — 88,9%, mapuče — 9,1%, aimara — 0,7%, toižed indejalaižed — 1%, märhapanendata — 0,3%.

Toižed sured lidnad (enamba 250 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Puente Al'to, Antofagast, San Bernardo, Vinja del' Mar, Val'paraiso, Temuko, Rankagua. Vl 2012 kaik oli 48 lidnad enamba mi 50 tuhad eläjidenke.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 Čilin päeksport oli vas'k da sen ühthesuladused (52%), kala (6%), fruktad (6%); toine eksport oli pucellüloz (5%), vin (3%), kuld (2%), toižed metallad (2%).

Valdkund tegeb mail'man vas'ken koumandest. Se om mugažo kahesanz' surtte vinan tegii mail'mas.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Čilin ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Antarktidan 1 250 000 km² ei mülüden, kudambid Čili tahtoib.
  3. Čilin Konstitucijan tekst (2012) Vikipurtkiš. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tobmuz
Turizm



Suviamerikan valdkundad
Suviamerikan valdkundad
Argentin | Bolivii | Brazilii | Čili | Ekvador | Gajan | Kolumbii | Paragvai | Peru | Surinam | Urugvai | Venesuel