Čili

Čilin Tazovaldkund
República de Chile
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Santjago
Eläjiden lugu (2018)	17,925,262 ristitud
Pind	756,950 km²
Kel'	ispanijan
Valdkundan pämez'	Sebast'jan Pin'jera
Päministr	hän-žo
Religii	hristanuskond
Valüt	čilin peso (CLP)
Internet-domen	.cl
Telefonkod	+56
Aigvö	tal'vel UTC−4 da −6; kezal UTC−3 da −5

Čili (isp.: Chile), täuz' oficialine nimi — Čilin Tazovaldkund (isp.: República de Chile), om valdkund Suviamerikas, Tünen valdmeren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Santjago. Valdkundan parlamentan molembid kodid sijadasoiš Val'paraiso-lidnas (port päivlaskmpolehe pälidnaspäi) decentralizuimha tobmut.

Istorii

Vn 1818 12. päiväl uhokud Čili tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.

Vl 1973 sügüz'kun 11. päiväl sodakukerduz tegihe valdkundas.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1811. Jäl'gmäine 11nz' lugul Konstitucii^[3]^[4] om ottud kaiken rahvahan referendumal vl 1980 sügüz'kun 11. päiväl da tuli väghe paloin vl 1981 keväz'kus, Pinočetan aigan, täuzin — vl 1990 keväz'kun 11. päiväl. Se om väges nügüd'-ki, voziden 1989 (referenduman jäl'ghe) da 2005 (parlamentan pätandan mödhe) znamasižidenke vajehtusidenke, läz jogavoččidenke kohendusidenke vspäi 1990.

Geografijan andmused

Čili om mavaldkundröunoiš Perunke pohjoižes (röunan piduz — 168 km), Bolivijanke pohjoižpäivnouzmas (942 km) da Argentinanke päivnouzmas (6691 km). Ühthine röunoiden piduz — 7801 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri. Randanpird om 6435 km (penita sarita).

Man reljef om mägikaz. Valdkund otab kaidad pit'kad randjonod Tünen valdmeren da Andiden keskes. Kaikiš korktemb čokkoim om Ohos del' Salado-stratovulkan (kändase kuti «solavad sil'mad»), 6880 metrad valdmeren pindan päl, se om kaikiš korktemb vulkan Mas.

Klimat vajehtab lujas valdmeren venospäi suves letetazangištoiden tropižhe pohjoižes.

Londuseližed pävarad oma vas'k, raudkivend, molibden, kalližarvoižed metallad, nitratad; toižed varad — mec, kala, gidroenergii.

Politine sistem

Čili om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om prezident isp.: Presidente de la República de Chile. Kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, ei sa tošti. Prezident paneb radsijha ohjastusen ühtnijoid, sodavägiden käsknikoid, Ülembaižen Käskuzkundan sudijoid, sur'oigenuzid verhiže maihe. Sen ližaks, prezident tob ičeze käskusid parlamentha vahvištamha.

Parlament om kaks'kodine Čilin Nacionaline Kongress (isp.: Congreso Nacional de Chile). Üläkodi om Senat 43 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid kahesaks vodeks, Senatan pol' vajehtase päliči nelläs vodes. Alakodi om Deputatoiden Kodi 155 ezitajanke, mugažo kaik rahvaz valičeb heid, valdatusiden strok om nell' vot.

Čilin järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2017 19. päiväl kül'mkud, ühtes kerdas (päiväiči) valitihe parlamentan ühtnijoid, prezidentad da sijaližid valdkundmehid. Kaik hö radaškanziba vs 2018 keväz'kun 11. päiväspäi. Nügüdläine prezident om Sebast'jan Pin'jera (oti 54,57% kahtendes turas 17. tal'vkud), hän jo radoi Čilin prezidentan vll 2010−2014.

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Čilin administrativiž-territorialine jagand.

Čili jagase 15 agjaks (isp.: región), sidä kesken pälidnan agj (Santjago). Znamoitas agjoid riman luguil nimenke ühtes. Agjad alajagasoiš 54 provincijaks (isp.: provincia), ned — 346 kommunaks (isp.: comuna).

Eläjad

Čiliš elädas čililaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 17 363 894 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Augotižlibundan mödhe (2012): evropalaižed da toižed tulnuded rahvahad — 88,9%, mapuče — 9,1%, aimara — 0,7%, toižed indejalaižed — 1%, märhapanendata — 0,3%.

Uskondan mödhe (2012): riman katolikad — 66,7%, protestantad — 16,4%, Jehovan tundištajad — 1,0%, toižed uskojad — 3,4%, religijatomad — 11,5%, märhapanendata — 1,0%.

Toižed sured lidnad (enamba 250 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Puente Al'to, Antofagast, San Bernardo, Vinja del' Mar, Val'paraiso, Temuko, Rankagua. Vl 2012 kaik oli 48 lidnad enamba mi 50 tuhad eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 87,7% (2020).

Ižanduz

Vl 2009 Čilin päeksport oli vas'k da sen ühthesuladused (52%), kala (6%), fruktad (6%); toine eksport oli pucellüloz (5%), vin (3%), kuld (2%), toižed metallad (2%).

Valdkund tegeb mail'man vas'ken koumandest. Se om mugažo kahesanz' surtte vinan tegii mail'mas.

Homaičendad

↑ Čilin ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
↑ Antarktidan 1 250 000 km² ei mülütaden, kudambid Čili tahtoib.
↑ Čilin Konstitucijan tekst (2012) Vikipurtkiš. (angl.)
↑ Čilin Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused

Tobmuz

Čilin prezidentan da ohjastusen oficialine sait (gob.cl). (isp.) (angl.)
Čilin parlamentan üläkodin sait (senado.cl). (isp.)
Čilin parlamentan alakodin sait (camara.cl). (isp.)

Turizm

ThisisChile.cl — Čilin Tazovaldkundan oficialine sait. (isp.) (angl.)
Čilin atlas Vikiaitas.

Čili Vikiaitas

	Suviamerikan valdkundad
	Suviamerikan valdkundad Argentin \| Bolivii \| Brazilii \| Čili \| Ekvador \| Gajan \| Kolumbii \| Paragvai \| Peru \| Surinam \| Urugvai \| Venesuel

[1] Čilin ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Antarktidan 1 250 000 km² ei mülütaden, kudambid Čili tahtoib.

[3] Čilin Konstitucijan tekst (2012) Vikipurtkiš. (angl.)

[4] Čilin Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

[1]

[2]

[3]

[4]