Mine sisu juurde

Santjago

Vikipedii-späi
Santjago
Santiago
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Čili
Eläjiden lugu (2017) 6,254,314 ristitud
Pind 837,89 km²
Santjago Santiago
Pämez' Karla Rubilar
(keväz'ku 2018—)
Telefonkod +56−22
Aigvö tal'vel UTC−4,
kezal UTC−3


Lidnan kart (2016)

Santjago (isp.: Santiago [sanˈtjaɣo], täuzin isp. Santiago de Chile) om Čilin kaikiš suremb lidn. Se om Pälidnan agjan i Santjagon agjan administrativine keskuz. Santjago-kommun (22,4 km²) lidnan keskuses om Čilin pälidnaks.

Eländpunktan aluz om pandud vn 1541 uhokun 12. päiväl. Nimitihe sidä ph. Jagon oiktastuseks, kut San Diego-lidnad Kalifornijas. Om pälidnan statusanke vspäi 1817.

Nügüde Santjago om valdkundan ižandusen keskuz, sen KSP:n kaks' videndest tehtas lidnas. Lidn šingotase valdkundaližil holitišil, sauvondal i torguindal, om üläopendusen keskuseks.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase valdkundan keskmäižes palas, Mapočo-jogen randoil, Andiden mägikeskeižes katl'uses, 450..900 m ü.m.t. korktusil, keskuz — 567 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om aktivižid vulkanoid ümbrištos. Luja manrehkaiduz oli vl 2010. Matkad Tünen valdmeren randhasai om sada kilometrad penemba päivlaskmha.

Klimat om kuiv kaks'sezonaine, Keskmeren klimatan pirdoidenke. Voden keskmäine lämuz om +14,9 C°, tal'vkun-uhokun +20..+21,4 C°, kezakun-elokun +8,2..+9,7 C°. Ekstremumad oma −6,8 C° (heinku) i +39,3 C° (viluku). Kezaaigan minimum om +2,7 C° (viluku), tal'vaigan maksimum om +29,9 C° (eloku). Ei olele haloid kül'mkus-keväz'kus. Paneb sadegid 222 mm vodes, vihmakaz sezon oleskeleb semendkus-elokus (33..68 mm kus), läz ei olele sadegid kül'mkus-keväz'kus (10 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 50..57 % röunoiš kül'mkus-keväz'kus, 71..79 % semendkus-sügüz'kus.

Santjagon kundad vl 2005, lidnan keskuz om ozutadud rusttal.

Sur' Santjago (isp.: Gran Santiago) jagase 43 kommunaks (kundaks). Kaikutte kommun om olmas ičeze Suimanke da pämehenke-meranke.

Edeline lidnan pämez' om Klaudio Orrego (2014−2018).

Vl 1940 lidnan ristitišt ületi millionad. Kaik 6 158 080 eläjad oli lidnas 641 km² pindal vl 2015, valdkundan koumandez, sil aigal kundoiden lugu oli 37. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Se ližadase immigrantoil Latinižes Amerikaspäi i AÜV:oišpäi.

Eläjiden enambuz om katoližen jumalankodikundan uskojad.

Avtobusad, jonused da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vl 2023 om seičeme jonod, 139 stancijad, 143 km raudted). Santjago om järed raudtesol'm. Lidnan avanport om Val'paraiso.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport Arturo Benites-aviatoran nimed[1] (SCL / SCEL, 20,3 mln passažiroid vl 2022) om tetab Santjago- i Nuevo Pudahuel-nimiden al mugažo, sijadase Pudauel'-kommunas, 15 km lodeheze lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas passažirreisid Suviamerikan äjihe maihe da Pohjoižamerikha, Päivlaskmaižen Evropan erasihe pälidnoihe i Čilidme, mugažo jügureisid Suviamerikadme, AÜV:oihe i Evropha.

  1. Rahvahidenkeskeižen lendimportan Arturo Benitesan nimed sait (nuevopudahuel.cl). (isp.) (angl.)



Suviamerikan pälidnad
Asunsjon | Bogota | Brazilia | Buenos Aires | Džordžtaun | Karakas | Kito | Lim | Montevideo | Paramaribo | Santjago | Sukre