Mine sisu juurde

Santjago

Vikipedii-späi
Santjago
Santiago
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Čili
Eläjiden lugu (2017) 6,254,314 ristitud
Pind 837,89 km²
Santjago Santiago
Pämez' Klaudio Orrego
(Claudio Orrego,
heinku 2021—)
Telefonkod +56−22
Aigvö tal'vel UTC−4,
kezal UTC−3


Lidnan kart (2016)

Santjago (isp.: Santiago [sanˈtjaɣo], täuzin isp. Santiago de Chile [san̪ˈtja.ɣo ðe ˈtʃi.le]) om Čilin kaikiš suremb lidn. Se om Pälidnan agjan i Santjagon agjan administrativine keskuz. Santjago-kommun (22,4 km²) lidnan keskuzpalas om Čilin pälidnaks.

Eländpunktan aluz om pandud vn 1541 uhokun 12. päiväl. Nimitihe sidä ph. Jagon oiktastuseks, kut San Diego-lidnad Kalifornijas. Om pälidnan statusanke vspäi 1817.

Nügüde Santjago om valdkundan ižandusen keskuz, sen KSP:n kaks' videndest tehtas lidnas. Lidn šingotase valdkundaližil holitišil, sauvondal i torguindal, om üläopendusen keskuseks.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Santjagon agjan sijaduz valdkundas vn 2017 kartal

Lidn sijadase valdkundan keskmäižes palas, Mapočo-jogen randoil, Andiden mägikeskeižes katl'uses, 450..900 m ü.m.t. korktusil, keskuz — 567 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om aktivižid vulkanoid ümbrištos. Luja manrehkaiduz tegihe vl 2010. Matkad Tünen valdmeren randhasai om sada kilometrad penemba päivlaskmha.

Klimat om kuiv kaks'sezonaine, Keskmeren klimatan pirdoidenke. Voden keskmäine lämuz om +14,9 C°, tal'vkun-uhokun +20..+21,4 C°, kezakun-elokun +8,2..+9,7 C°. Ekstremumad oma −6,8 C° (heinku) i +39,3 C° (viluku). Kezaaigan minimum om +2,7 C° (viluku), tal'vaigan maksimum om +29,9 C° (eloku). Ei olele haloid kül'mkus-keväz'kus. Paneb sadegid 222 mm vodes, vihmakaz sezon oleskeleb semendkus-elokus (33..68 mm kus), läz ei olele sadegid kül'mkus-keväz'kus (10 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 50..57 % röunoiš kül'mkus-keväz'kus, 71..79 % semendkus-sügüz'kus.

Santjagon ühtištadud sektoroikš kundad vl 2006, lidnan keskuzpala om ozutadud vauktal.

Sur' Santjago (isp.: Gran Santiago) jagase koumekümneks seičemeks nimitadud kommunaks (kundaks), niišpäi viž sijadasoiš koumes toižes lähižes provincijas. Niiden ližaks om kaimdajid kundoid, läz kümned. Kaikutte kommun om ičeze Suimanke da pämehenke-meranke. Santjagon provincii om Santjagon agjan kuden provincijan kesken, mülütab Suren Santjagon 32 kundad 37:späi, i sil provincijal ei ole erigoittud ohjastust.

Suren Santjagon tobmuden pämez' om Santjagon agjan gubernator (isp.: Gobernador de la Región Metropolitana de Santiago), se radnikuz om sätud vn 2021 heinkus, valičese kaikil lidnalaižil. Edel vn 2021 heinkud pojavan radnikusen nimi oli intendant (isp.: intendente de la región Metropolitana de Santiago). Jäl'gmäižed intendantad oliba Felipe Gevara (Felipe Guevara, reduku 2019 — heinku 2021), Karla Rubilar (muga-žo ispanijaks, keväz'ku 2018 — reduku 2019), Klaudio Orrego (Claudio Orrego, keväz'ku 2014 — keväz'ku 2018).

Vl 1940 lidnan ristitišt ületi millionad. Kaik 6 158 080 eläjad oli lidnas 641 km² pindal vl 2015, valdkundan koumandez, sil aigal kundoiden lugu oli 37. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Se ližadase immigrantoil Latinižes Amerikaspäi i AÜV:oišpäi.

Eläjiden enambuz om katoližen jumalankodikundan uskojad.

Lidnan transportkart (2015)

Avtobusad, jonused da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vl 2023 om seičeme jonod 139 stancijanke, 143 km raudted). Santjago om järedaks raudtesol'meks. Lidnan avanport om Val'paraiso.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport Arturo Benites-aviatoran nimed[1] (SCL / SCEL, 20,3 mln passažiroid vl 2022) om tetab Santjago- i Nuevo Pudahuel-nimiden al mugažo, sijadase Pudauel'-kommunas, vižtoštkümnes kilometras lodeheze lidnan keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas passažirreisid Suviamerikan äjihe maihe da Pohjoižamerikha, Päivlaskmaižen Evropan erasihe pälidnoihe i Čilidme, mugažo jügureisid Suviamerikadme, AÜV:oihe i Evropha.

  1. Rahvahidenkeskeižen lendimportan Arturo Benitesan nimed sait (nuevopudahuel.cl). (isp.) (angl.)



Suviamerikan pälidnad
Asunsjon | Bogota | Brazilia | Buenos Aires | Džordžtaun | Karakas | Kito | Lim | Montevideo | Paramaribo | Santjago | Sukre