Santjago

Santjago
Santiago
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Čili
Eläjiden lugu (2017)	6,254,314 ristitud
Pind	837,89 km²
Pämez'	Klaudio Orrego; (Claudio Orrego,; heinku 2021—)
Telefonkod	+56−22
Aigvö	tal'vel UTC−4,; kezal UTC−3

Santjago (isp.: Santiago [sanˈtjaɣo], täuzin isp. Santiago de Chile [san̪ˈtja.ɣo ðe ˈtʃi.le]) om Čilin kaikiš suremb lidn. Se om Pälidnan agjan i Santjagon agjan administrativine keskuz. Santjago-kommun (22,4 km²) lidnan keskuzpalas om Čilin pälidnaks.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vn 1541 uhokun 12. päiväl. Nimitihe sidä ph. Jagon oiktastuseks, kut San Diego-lidnad Kalifornijas. Om pälidnan statusanke vspäi 1817.

Nügüde Santjago om valdkundan ižandusen keskuz, sen KSP:n kaks' videndest tehtas lidnas. Lidn šingotase valdkundaližil holitišil, sauvondal i torguindal, om üläopendusen keskuseks.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan keskmäižes palas, Mapočo-jogen randoil, Andiden mägikeskeižes katl'uses, 450..900 m ü.m.t. korktusil, keskuz — 567 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om aktivižid vulkanoid ümbrištos. Luja manrehkaiduz tegihe vl 2010. Matkad Tünen valdmeren randhasai om sada kilometrad penemba päivlaskmha.

Klimat om kuiv kaks'sezonaine, Keskmeren klimatan pirdoidenke. Voden keskmäine lämuz om +14,9 C°, tal'vkun-uhokun +20..+21,4 C°, kezakun-elokun +8,2..+9,7 C°. Ekstremumad oma −6,8 C° (heinku) i +39,3 C° (viluku). Kezaaigan minimum om +2,7 C° (viluku), tal'vaigan maksimum om +29,9 C° (eloku). Ei olele haloid kül'mkus-keväz'kus. Paneb sadegid 222 mm vodes, vihmakaz sezon oleskeleb semendkus-elokus (33..68 mm kus), läz ei olele sadegid kül'mkus-keväz'kus (10 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 50..57 % röunoiš kül'mkus-keväz'kus, 71..79 % semendkus-sügüz'kus.

Tobmuz

Santjagon ühtištadud sektoroikš kundad vl 2006, lidnan keskuzpala om ozutadud vauktal.

Sur' Santjago (isp.: Gran Santiago) jagase koumekümneks seičemeks nimitadud kommunaks (kundaks), niišpäi viž sijadasoiš koumes toižes lähižes provincijas. Niiden ližaks om kaimdajid kundoid, läz kümned. Kaikutte kommun om ičeze Suimanke da pämehenke-meranke. Santjagon provincii om Santjagon agjan kuden provincijan kesken, mülütab Suren Santjagon 32 kundad 37:späi, i sil provincijal ei ole erigoittud ohjastust.

Suren Santjagon tobmuden pämez' om Santjagon agjan gubernator (isp.: Gobernador de la Región Metropolitana de Santiago), se radnikuz om sätud vn 2021 heinkus, valičese kaikil lidnalaižil. Edel vn 2021 heinkud pojavan radnikusen nimi oli intendant (isp.: intendente de la región Metropolitana de Santiago). Jäl'gmäižed intendantad oliba Felipe Gevara (Felipe Guevara, reduku 2019 — heinku 2021), Karla Rubilar (muga-žo ispanijaks, keväz'ku 2018 — reduku 2019), Klaudio Orrego (Claudio Orrego, keväz'ku 2014 — keväz'ku 2018).

Eläjad

Vl 1940 lidnan ristitišt ületi millionad. Kaik 6 158 080 eläjad oli lidnas 641 km² pindal vl 2015, valdkundan koumandez, sil aigal kundoiden lugu oli 37. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Se ližadase immigrantoil Latinižes Amerikaspäi i AÜV:oišpäi.

Eläjiden enambuz om katoližen jumalankodikundan uskojad.

Transport

Avtobusad, jonused da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vl 2023 om seičeme jonod 139 stancijanke, 143 km raudted). Santjago om järedaks raudtesol'meks. Lidnan avanport om Val'paraiso.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport Arturo Benites-aviatoran nimed^[1] (SCL / SCEL, 20,3 mln passažiroid vl 2022) om tetab Santjago- i Nuevo Pudahuel-nimiden al mugažo, sijadase Pudauel'-kommunas, vižtoštkümnes kilometras lodeheze lidnan keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas passažirreisid Suviamerikan äjihe maihe da Pohjoižamerikha, Päivlaskmaižen Evropan erasihe pälidnoihe i Čilidme, mugažo jügureisid Suviamerikadme, AÜV:oihe i Evropha.

Galerei

Santjagon agjan ohjandusen sauvuz (kül'mku 2021)
Santjago-de-Čilin kafedraline päjumalanpert', vn 2013 nägu (riman katoline, om saudud vll 1753−1799)
Azjaline Costanera Center-kompleks vl 2016
Santjagon fondbirž vl 2008 (alusenpanend 1893)
Čilin universitetan päsauvuz (2003)
Santjagon nügüd'aigaižen čomamahton muzei (2009)
Santjagon rahvahidenkeskeine lendimport vl 2012
Santjago-de-Čilin Keskuzline päraudtestancii vl 2017

Homaičendad

↑ Rahvahidenkeskeižen lendimportan Arturo Benitesan nimed sait (nuevopudahuel.cl). (isp.) (angl.)

Irdkosketused

Santjago-lidnan municipaližiden ühtnikoiden sait (munistgo.cl). (isp.)

Santjago Vikiaitas

	Suviamerikan pälidnad
	Asunsjon \| Bogota \| Brazilia \| Buenos Aires \| Džordžtaun \| Karakas \| Kito \| Lim \| Montevideo \| Paramaribo \| Santjago \| Sukre

[1] Rahvahidenkeskeižen lendimportan Arturo Benitesan nimed sait (nuevopudahuel.cl). (isp.) (angl.)

[1]