Santjago

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Santjago
Santiago
 Lidnanznam
Coat of arms of Santiago (Chile).svg
 Flag
Flag of Santiago de Chile.svg
Valdkund Čili
Eläjiden lugu (2015) 6 158 080 ristitud
Pind 641 km²
Santjago Santiago
Pämez' Karla Rubilar
(keväz'ku 2 018—)
Telefonkod +56-22
Aigvö tal'vel UTC−4 
kezal UTC−3


Santjagon kommunad, lidnan keskuz om ozutadud rusttal.

Santjago (isp.: Santiago, täuzin isp. Santiago de Chile) om Čilin kaikiš suremb lidn. Se om Pälidnan agjan i Santjagon agjan administrativine keskuz. Santjago-kommun (22,4 km²) lidnan keskuses om Čilin pälidnaks.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1541 uhokun 12. päiväl. Nimitihe sidä ph. Jagon oiktastuseks, kut San Diego-lidnad Kalifornijas.

Nügüde Santjago om valdkundan ižandusen keskuz, sen KSP:n kaks' videndest tehtas lidnas.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase valdkundan keskmäižes palas, Mapočo-jogen randoil, Andiden mägikeskeižes katl'uses, 450..900 m korktusil valdmeren pindan päl, keskuz — 540 m. Om aktivižid vulkanoid ümbrištos. Luja manrehkaiduz oli vl 2010. Matkad Tünen valdmeren randhasai om sada kilometrad penemba päivlaskmha.

Klimat om kaks'sezonaine. Paneb sadegid 312 mm vodes, vihmakaz sezon om semendkus-elokus (40..80 mm kus).

Sur' Santjago (isp. Gran Santiago) jagase 37 kommunha. Kaikutte kommun om olmas ičeze Suimanke da pämehenke-meranke.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1940 ristitišt ületi millionad. Eläjiden enambuz om katoližen jumalankodikundan uskojad.

Edeline lidnan pämez' om Klaudio Orrego (2014−2018).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, jonused da taksid oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1975 metropoliten radab lidnas (vspäi 2011 om 5 jonod, 108 stancijad, 102 km raudted).

Santjago om järed raudtesol'm. Lidnan avanport om Val'paraiso. Arturo Benitesan nimel nimitadud rahvahidenkeskeine soda- da civiline Santjago-lendimport (SCL) sijadase Pudauel'-kommunas, 15 km lodeheze lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas passažirreisid Suviamerikan äjihe maihe da Pohjoižamerikha, Päivlaskmaižen Evropan erasihe pälidnoihe i Čilidme, mugažo jügureisid Suviamerikadme, AÜV:oihe i Evropha.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Suviamerikan pälidnad
Asunsjon | Bogota | Brazilia | Buenos Aires | Džordžtaun | Karakas | Kito | Lim | Montevideo | Paramaribo | Santjago | Sukre