Lim
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Peru |
Eläjiden lugu (2015) | 8,852,000 ristitud |
Pind | 2,672,3 km² |
Pämez' | Luis Kastaneda Lossio (2015—) |
Telefonkod | +51-(0)1 |
Aigvö | UTC−5 |
Lim (isp., keč. i aimar.: Lima [ˈlima]) om Perun pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Lim-provincijan administrativine keskuz, nece provincii ei mülü nimiččehe regionha.
Perun KSP:n kaks' koumandest tehtas Limas.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vn 1535 vilukun 18. päiväl kuti Sjudad-de-los-Reies («Kunigahiden lidn» kätes ispanijan kelespäi). Sid' sijaližed eläjad nimitaškanzihe lidnad Rimak-jogen (isp.: Rímac) da sen ümbriolijan tahondan mödhe.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan suves, Tünen valdmeren suvipäivnouzmaižel randal, Andiden ezimägištol, 0..500 m ü.m.t. korktusil. Lidnan keskuzpala sijadase 15 kilometras valdmerespäi.
Klimat om tropine neps. Päivesen keskmäine lämuz om +16..+22 C° vodes läbi. Minimaline enzne lämuz om +9 C°. Paneb sadegid seičeme millimetrad vodes, necen tagut voib nimitada klimatad pehmdaks-ki letetazangišton. Nepsuz om luja, sikš miše vilu valdmerine Gumbol'dtan joksmuz tuleb Antarktikan randoidennopäi räkile tahondoile, i se kucub paksuid sumegid da pil'vištod. Lujad manrehkaidused oleldas (oliba vozil 1687, 1746, 1940).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lim jagase seičemeks administrativižeks ümbrikoks. Ümbrikod alajagasoiš 43 rajonaks.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2015 lidnan eläjiden lugu om 8 852 000 ristitud. Perun kaikutte koumanz' ristit eläb Liman lidnaglomeracijas (9,7 mln v 2015).
Ristitišton enambuz oma vaugedverižed (kaks' videndest), mestizo (vaugedverižiden da indejalaižiden jäl'gelaižed, kaks' videndest) da azijalaižed (kümnendez').
Om enamba katoližen jumalankodikundan uskojid.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad da kiruhavtobusad (El Metropolitano) oma kundaližeks transportaks. Vodespäi 2001 metropoliten radab lidnas (vspäi 2012 üks'jäine jono radab 26 stancijanke, 34 km raudted).
Kal'jao-port lugese erižeks eländpunktaks, hot' se om ümbärtud Lim-lidnal koumes polespäi. Se om Suviamerikan järedaks kalatezportaks. Raudte 535 km pitte oigendase randaspäi kaivuzidennoks, mugažo kävutadas sidä ozutamha turistoile.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Horhe Čavesan nimed (LIM, 23,7 mln passažiroid i 370 tuh. jügutonnoid vl 2018) sijadase üks'toštkümnes kilometras lodeheze lidnan istorižes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Suviamerikan äjihe maihe da AÜV:oiden surihe lidnoihe, Madridha i Londonha, mugažo Perudme.
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lim Vikiaitas |
Suviamerikan pälidnad | ||
Asunsjon | Bogota | Brazilia | Buenos Aires | Džordžtaun | Karakas | Kito | Lim | Montevideo | Paramaribo | Santjago | Sukre | ||