Paramaribo

Vikipedii-späi
Paramaribo
Valdkund Surinam
Eläjiden lugu (2012) 240,924 ristitud
Pind 182 km²
Paramaribo
Telefonkod +597
Aigvö UTC−3


Paramaribon eländtahod

Paramaribo (mž. alaman kelel, virktas [ˌpaːraːˈmaːriboː], Par'bo om sijaline lühenduz) om Surinaman pälidn da kaikiš suremb lidn. Se-žo om Paramaribo-ümbrikon administrativine keskuz.

Nimituz om anttud indejalaižiden paramaribo-heimon mödhe: tupin da guaranin kelišpäi, para «sur' jogi» + maribo «eläjad».

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ezmäižen eländpunktan aluz om pandud vl 1613 alamalaižil, vodele 1650 se oli muretud. Vl 1644 francijalaižed paniba žilon alusen läz nügüdläšt lidnad.

Vozil 1821 i 1832 lujad lämoipalod murenziba lidnad. Sil aigal lidnan ristitišt oli 15 tuh. eläjid.

Vspäi 1975 Paramaribo-lidn om ripmatoman Surinaman pälidnaks.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Pohjoižes šurupoliškos, valdkundan pohjoižes, Surinam-jogen randal 3 m korktusel valdmeren pindan päl, 15 kilometras sen lanktendan Atlantižhe valdmerhe sijaspäi.

Klimat om ekvatorialine vihmmecoiden. Kun keskmäine lämuz om +26..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 2220 mm vodes, om kuivamb sügüz'kus-redukus (90 mm kus). Minimaline fiksiruidud lämuz om +15 C°.

Paramaribo-ümbrik jagase 12 eländtahoks (alam. ressort) vspäi 1987.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 240 924 ristitud. Surinaman kaks' ristitud videspäi elädas pälidnas.

Lidnan ristitišt om immigracijan rezul'tat (2012): kreolad (afrikaniž-evropiženke augotižlibundanke) — 27%, indijalaižed — 23%, surinamalaižed — 18%, afrikalaižed — 16%, indonezijalaižed — 10%, indejalaižed — 2%, kitajalaižed — 2%. Kaikiden mail'man religijoiden pühäpertid om lidnas. Eläjad pagištas kreoliden anglijan kelel tobjimalaz. Vn 2004 andmusiden mödhe, kaks' ristitud koumespäi oliba alamalaižikš.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Vodele 2000 pol'toštkilometrine avtotesild om saudud i ühtenzoitab Surinam-jogen vastrandoid. Valdkundan kaikiš suremb meriport sijadase läz lidnad. Raudte oli vhesai 1987, muretihe sidä tarbhaižetomuden tagut.

Kaks' lendimportad om lidnas da sen ümbrištos:

  • Rahvahidenkeskeine civiline Johan Adol'f Pengelän nimel nimitadud lendimport (PBM) sijadase 45 km suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Kariban meren maihe, AÜV:oihe i Amsterdamha, jügureisid Majamihe i Port-of-Speinha.
  • Regionaline civiline Zurg-an-Hup-lendimport (ORG, alam. Zorg en Hoop) tegeb tatanmaižid reisid i reisid lähižihe valdkundoihe (Džordžtaun, Bridžtaun).

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]


Suviamerikan pälidnad
Asunsjon | Bogota | Brazilia | Buenos Aires | Džordžtaun | Karakas | Kito | Lim | Montevideo | Paramaribo | Santjago | Sukre