Majami

Majami
Miami

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020)	442,241 ristitud
Pind	145,23 km²
Pämez'	Frensis Suares (kül'mku 2017—, Francis Suarez)
Telefonkod	+1−305, −768
Aigvö	tal'vel UTC−5, kezal UTC−4

Lidnan kart ümbrištonke (2018)

Majami (angl.: Miami [maɪˈæmi], ispanine virkand: [miˈami]) om AÜV:oiden lidn da port Atlantižen valdmeren randal. Se sijadase Florid-štatan da pol'saren suvipäivnouzmas, om Majami-Deid-ümbrikon (6296 km²) administrativižeks keskuseks, kudambha 33 tošt lidnad mülüdas.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1825. Raudteühtenzoituz radaškanzi vn 1896 sulakus, i Majami sai lidnan statusad sen-žo voden heinkus. Om nimitadud majaimi-indejalaižiden mödhe (kätas «sur' vezi») da lähižen reskveden järven mödhe (nüg. Okičobi).

Majami om kaikiš suremb rahvahidenkeskeižiden bankoiden keskuz Amerikas. Äjad AÜV:oiden i mail'man kompanijad ohjatas Latinižen Amerikan torgusil Majamišpäi. AÜV:oiden televizijan ispanijankel'žen kontentan znamasine pala fil'mdase neciš lidnas. Toižed sarakod oma turizm i kivisuguiden ümbriradmine. Valdkundan Azekhiden vägiden suvibaz sijadase lidnas.

Geografii

Lidnan sijaduz ümbrikos i štatas (2006)

Lidn sijadase valdmeren randištol, 12,8 metrhasai korktusil, 1,8 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind om 145,23 km², sidä kesken kuivma 93,23 km², vezi otab 52 nellikkilometrad.

Klimat om tropine mussonine neps päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +25,2 C°, semendkun-redukun +26,7..+29 C°, tal'vkun-uhokun +20,3..+21,8 C°. Ekstremumad oma −3 C° (uhoku) i +38 C° (heinku). Voib panda halad tal'vkus-keväz'kus. Paneb sadegid 1712 mm vodes, enamba kezakus-redukus (187..267 mm kus), vähemba tal'vkus-keväz'kus (46..62 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 67..78 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Majamin lidnanlaptad (angl. neighborhoods) vl 2010

Vozil 2009−2017 Tomas Regalado radoi lidnan pämehen.

Eläjad

Vl 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 399 457 ristitud, vl 2020 — 442 241 ristitud, se ristitišt oli kaikiš suremb. Majami om kahtenz' surtte lidn Floridas (Džeksonvillan jäl'ghe) da AÜV:oiden ühesanden surtte lidnaglomeracijan keskuz — läz 6,1 millionad ristituid elihe 15 890 km² pindal vl 2020 (oli 5,4 mln eläjid vl 2016).

Toižen mail'man sodan jäl'ghe sodamehed sirdiba tänna, sid' immigrantad Kubaspäi i heiden jäl'ghe Haitišpäi sirdiba elämhä lidnas da sen ümbrištos erazvuiččil vozil. Vspäi 1980 ispanijalaižed i latinamerikalaižed ottas enamba pol't arni lidnan ristitištos, ispanijan kel' om kodikeleks eläjiden 70 % täht (vl 2010 i vl 2020).

Lidn om opendusen järedaks keskuseks (80 tuhad radsijid).

Transport

Avtobusad, velosipedad, ezilidnjonused, metro da monorel's oma kundaližtransportaks lidnas. Vspäi 1984 metro radab lidnas (angl.: Metrorail, vspäi 2017 om kaks' jonod 23 stancijanke, 39 km raudteid). Vspäi 1986 maksutoi monorel's om lidnas (angl.: Metromover, vspäi 2017 om koume jonod 21 stancijanke, 7 km raudteid). Kaik 175 tuhad radnikoid om meriportas (2011).

Rahvahidenkeskeine civiline Majami-lendimport (MIA / KMIA, 50,6 mln passažiroid i 2,7 mln tonnoid jüguid vl 2022) sijadase koumetoštkümnes kilometras lodeheze lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid AÜV:oidme i Kariban meren basseinan maihe, mugažo Suviamerikan da Evropan järedoihe lidnoihe. Toižed lähižed lendimportad oma soda- da civiline Majami-Opa-Lok radonoigendai (OPF / KOPF) 18 km pohjoižhe i civiline Majamin radonoigendai (TMB / KTMB) 21 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi.

Galerei

• 
  Lidnan tobmuden sauvuz (2009)
• 
  Pühän Marijan katoline päjumalanpert', vn 2015 nägu
• 
  Brickell Avenue vl 2010. Se om sija rahvahidenkeskeižiden bankoiden kaikiš korktembanke koncentracijanke valdkundas
• 
  Miami Civic Center (2010) om lidnan administrativine keskuz, siš om medicinižid da tedoližid aluzkundoid
• 
  AmericanAirlines Arena (2016)
• 
  Rahvahidenkeskeine Majami-lendimport (MIA / KMIA) vl 2012
• 
  Majamin konteinerport vl 2009

Irdkosketused

• Majami-lidnan tobmuden oficialine sait (miamigov.com). (angl.)