Mine sisu juurde

Majami

Vikipedii-späi
Majami
Miami
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 442,241 ristitud
Pind 145,23 km²
Majami Miami
Pämez' Frensis Suares
(kül'mku 2017—,
Francis Suarez)
Telefonkod +1−305, −768
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4


Majamin lidnanlaptad (angl. neighborhoods)

Majami (angl.: Miami [maɪˈæmi], ispanine virkand: [miˈami]) om AÜV:oiden lidn da port Atlantižen valdmeren randal. Se sijadase Florid-štatan da pol'saren suvipäivnouzmas, om Majami-Deid-ümbrikon (6296 km²) administrativižeks keskuseks, kudambha 33 tošt lidnad mülüdas.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1825. Se sai lidnan statusad vl 1896. Om nimitadud majaimi-indejalaižiden mödhe (kätas «sur' vezi») da lähižen reskveden järven mödhe (nüg. Okičobi).

Majami om kaikiš suremb rahvahidenkeskeižiden bankoiden keskuz Amerikas. Äjad AÜV:oiden i mail'man kompanijad ohjatas Latinižen Amerikan torgusil Majamišpäi. AÜV:oiden televizijan ispanijankel'žen kontentan znamasine pala fil'mdase neciš lidnas. Toižed sarakod oma turizm i kivisuguiden ümbriradmine. Valdkundan Azekhiden vägiden suvibaz sijadase lidnas.

Lidn sijadase valdmeren randištol, 12,8 metrhasai korktusil, 1,8 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind om 145,23 km², sidä kesken kuivma 93,23 km², vezi otab 52 nellikkilometrad.

Klimat om tropine mussonine neps päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +25,2 C°, semendkun-redukun +26,7..+29 C°, tal'vkun-uhokun +20,3..+21,8 C°. Ekstremumad oma −3 C° (uhoku) i +38 C° (heinku). Voib panda halad tal'vkus-keväz'kus. Paneb sadegid 1712 mm vodes, enamba kezakus-redukus (187..267 mm kus), vähemba tal'vkus-keväz'kus (46..62 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 67..78 % röunoiš voden aigan.

Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 433 146 ristitud, vl 2016 — 453 579 ristitud, se ristitišt oli kaikiš suremb. Majami om kahtenz' surtte lidn Floridas (Džeksonvillan jäl'ghe) da AÜV:oiden ühesanden surtte lidnaglomeracijan keskuz — läz 6,1 millionad ristituid elihe 15 890 km² pindal vl 2020 (oli 5,4 mln eläjid vl 2016).

Toižen mail'man sodan jäl'ghe sodamehed sirdiba tänna, sid' immigrantad Kubaspäi i heiden jäl'ghe Haitišpäi sirdiba elämhä lidnas da sen ümbrištos erazvuiččil vozil.

Lidn om opendusen järed keskuz (80 tuhad radsijid).

Vozil 2009−2017 Tomas Regalado radoi lidnan pämehen.

Avtobusad, velosipedad, ezilidnjonused, metro da monorel's oma kundaližtransportaks lidnas. Vspäi 1984 metro radab lidnas (angl.: Metrorail, vspäi 2017 om kaks' jonod, 23 stancijad, 39 km raudteid). Vspäi 1986 maksutoi monorel's om lidnas (angl.: Metromover, vspäi 2017 om koume jonod, 21 stancijad, 7 km raudteid). Kaik 175 tuhad radnikoid om meriportas (2011).

Rahvahidenkeskeine civiline Majami-lendimport[1] (MIA / KMIA, 50,6 mln passažiroid i 2,7 mln tonnoid jüguid vl 2022) sijadase 13 km lodeheze lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid AÜV:oidme i Kariban meren basseinan maihe, mugažo Suviamerikan da Evropan järedoihe lidnoihe. Toižed lähižed lendimportad oma soda- da civiline Majami-Opa-Lok radonoigendai (OPF / KOPF) 18 km pohjoižhe i civiline Majamin radonoigendai (TMB / KTMB) 21 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi.

  1. Rahvahidenkeskeižen Majami-lendimportan sait (fly-mia.com). (angl.)