Bogota

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Bogota
Bogotá
 Lidnanznam
Escudo de Armas de Bogota.svg
 Flag
Flag of Bogotá.svg
Valdkund Kolumbii
Eläjiden lugu (2016) 7 980 001 ristitud
Pind 1 578 km²
BogotaBogotá
Pämez' Enrike Pen'jalosa (2 015-)
Telefonkod +57-1
Aigvö UTC-5


Bogotan administrativine kart.

Bogota (isp.: Bogotá [boɣoˈta]) om Kolumbijan pälidn da kaikiš suremb lidn, oficialižikš Bogota, Pälidnan ümbrik (isp. Bogotá, Distrito Capital, lühüdaks Bogotá, D.C.) departamentan oiktusidenke. Mugažo se om Kundinamark-departamentan administrativine keskuz. Läz 9,3 mln elädas lidnaglomeracijas vl 2016.

Lidn om Kolumbijan politikan da ižandusen keskuz, täs tehtas valdkundan KSP:n nelländest.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnan aluz om pandud vl 1538 elokun 6. päiväl ispanijalaižil kuti Santa Fe de Bogota (isp. Santafé de Bogotá) indejalaižiden Bakata-lidnusen sijas, se oli nimitadud indejalaižiden vejan nimel. «Santa Fe de Bogota»-nimituz oli oficialižeks mugažo vozil 1991-2000. Vspäi 1598 Bogota oli ümbriolijoiden maiden pälidnaks kaiken.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase valdkundan keskuses, seižub Andiden Päivnouzmaižen Kordil'jeran päivlaskmaižil pautkil i mägidenkeskeižes katl'uses. Bogotan keskuz sijadase 2640 m korktusel valdmeren pindan päl. Pen' Rio-San-Fransisko-jogi jokseb torvidme, enččel lidnan keskuz oli sen randoil.

Klimat om korktoiden mägiden viluhk vodes ümbri. Kun keskmäine lämuz om +13..+14 C° vodes ümbri. Paneb sadegid 835 mm vodes, enamba sulakus-semendkus da redukus-kül'mkus (90-100 mm kus). Voib panda halad kaiken, erasti voib panda lunt öidme, kacmata ekvatorialižhe sijadushe. Manrehkaidused oma paksud.

Bogota jagase 20 nimitadud rajonha (isp. üks'lugu: localidad) kut Pälidnan ümbrik, ned alajagasoiš 1922 barrio:ho.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1964 ristitišt oli 1 697 311 eläjid. Vl 2011 eläjiden lugu oli 7 451 700 ristitud. Kolumbijan kaikutte kudenz' ristit eläb pälidnas.

Ristitišton enambuz oma mestizo (vaugedverižiden da indejalaižiden jäl'gelaižed) i katoližen jumalankodikundan uskojad. Rajonad jagasoiš 6 stratha sal'hen mödhe. Elokahad rahvahanikad makstas kal'hid kommunaližid holitišid. Golläd rahvahanikad ei makskoi niid, no ottas kävutamižhe uzid territorijoid mägiden pautkil.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kiruhavtobusad (TransMilenio-verkon metrobusad) erigoittud teil, penen da kesksuruden avtobusad i velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.

Soda- da civiline rahvahidenkeskeine El' Dorado-lendimport (BOG) sijadase 15 km päivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas passažirreisid Suviamerikan da Pohjoižamerikan äjihe maihe i Kolumbijadme, mugažo jügureisid kaiked mail'madme.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Suviamerikan pälidnad
Asunsjon | Bogota | Brazilia | Buenos Aires | Džordžtaun | Karakas | Kito | Lim | Montevideo | Paramaribo | Santjago | Sukre