San Diego
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad |
Eläjiden lugu (2023) | 1,388,320 ristitud |
Pind | 964,56 km² |
![]() | |
Pämez' | Todd Gloria (tal'vku 2020—, sügüz'ku 2013 — uhoku 2014 (VT), Todd Gloria) |
Telefonkod | +1 619, +1 858 |
Aigvö | tal'vel UTC−8, kezal UTC−7 |

San Diego (mugažo anglijan i ispanijan kelil, angl. virkand [ˌsæn diˈeɪɡoʊ], isp. [san ˈdjeɣo]) om AÜV:oiden kahesanz' surtte lidn, seižub Tünen valdmeren randal. Se sijadase Kalifornii-štatan suves, Meksikan valdkundröunanno, štatan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om San Diego-ümbrikon administrativižeks keskuseks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vn 1769 16. päiväl heinkud. Se sai lidnan oficiališt statusad vn 1850 keväz'kul.
San Diego om AÜV:oiden sodamerilaivišton päbazaks Tünen valdmeren randištol, laivankohendusen keskuz. Qualcomm-korporacijan päfater, Nokia-, Kyocera- i LG Electronics-kompanijoiden ezitaikundad sijadasoiš San Diegos.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, ühtennimižen süvän merilahten randal (nimitadud vl 1602), 0..485 m korktusil, 19 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnan ühthine pind om 964,56 nellikkilometrad, sidä kesken vezi otab kahesandest (120,54 km²). Om konurbacijas Tihuan-lidnanke (Meksik), kudambas om läz kaht millionad eläjid.
Klimat om subtropine kuiv, päivoikaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +18,2 C°, kezakun-redukun +19,6..+22,4 C°, tal'vkun-uhokun +14,4..+15 C°. Ekstremumad oma −3,9 C° (viluku) i +43,9 C° (sügüz'ku). Kezaaigan minimum om +10 C° (kezaku, sügüz'ku), tal'vaigan maksimum om +33 C° (uhoku). Voib olda haloid vilukus vaiše. Paneb sadegid 249 mm vodes, enamba vilukus-uhokus (50..56 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (11 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..64 procentaspäi tal'vel 74..75 procenthasai kezal.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
San Diego jagase ühesaks nomeruidud rajonaks (1..9, angl.: city council district). Rajonad alajagasoiš 52 nimitadud ühthižkundaks (planiruindan territorijad, Community Planning Areas), niišpäi erased-se kogotas neiborhudoišpäi.
Lidnan pämez' i sen radonoigendajan tobmuden pämez' om mer (angl.: mayor of the City of San Diego). Valitas händast nelläks vodeks, ühten toižen strokun voimuz om olmas. Edeližed merad oma Kevin Folkoner (Kevin Faulconer, keväz'ku 2014 — tal'vku 2020), Bob Filner (tal'vku 2012 — eloku 2013), Džerri Sanders (Jerry Sanders, tal'vku 2005 — tal'vku 2012).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidnan ristitišt ületi millionad 1980-nzil vozil i oli 1,110,549 eläjad vl 1990. Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1,307,402 ristitud, vn 2020 — 1,386,932 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 3,3 millionad ristituid elädas San Diegon lidnaglomeracijas (2020, San Diegon ümbrik 11 036 km² pindanke, 18nz' surtte valdkundas).
Augotižlibundan mödhe (lidnan eläjad vl 2020): evropalaižed — 40,75 % (ispanijalaižita), latinamerikalaižed i ispanijalaižed — 29,65 %, azijalaižed — 17,55 %, afroamerikalaižed — 5,59 %, valdmerimalaižed — 0,35 %, indejalaižed — 0,23 %, segoitadud augotižlibundanke — 5,28 %, toiženke augotižlibundanke — 0,59 %.
Kalifornijan universitetan aluzkund radab lidnas.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, kiruhtramvai, taksid i velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas.
San Diegon rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport[1] (angl.: San Diego International Airport, SAN / KSAN, 22 mln passažiroid vl 2022) radab vides kilometras lodeheze lidnan azjaližes keskusespäi. Tehtas reisid AÜV:oiden äjihe lidnoihe, Kanadan i Meksikan järedoihe lidnoihe, Londonha, Münhenha, Tokioho.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
San Diego-ümbrikon Administracijan sauvuz (2014)
-
Pühän Iosifan päjumalanpert', vn 2012 nägu (riman katoline, om saudud vll 1874−1941)
-
San Diegon sodameribaz vl 2017
-
Bal'boa-teatr (2013, om saudud vl 1924)
-
San Diegon rahvahidenkeskeine lendimport vl 2024
-
Transröunmaverižen ekspressan terminal San Diegos (Cross Border Xpress, CBX) vl 2015, ühtenzoitab Tihuanan rahvahidenkeskeižidenke lendimportanke

Sebruzlidnad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Edinburg, Šotlandii, Sur' Britanii (vspäi 1977)
Jan'tai, Šan'dun, Kitai (1985)
Jokoham, Japonii (1957)
Leon, Meksik
Pert, Päivlaskmaine Avstralii, Avstralii
Taičžun, Taivan', Kitai (1983)
Tihuan, Alakalifornii, Meksik (1993)
Vladivostok, Merenrandaline rand, Venäma
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (sandiego.gov). (angl.)
- Lidnan turizman oficialine äikel'ne sait (sandiego.org).
![]() |
San Diego Vikiaitas |
AÜV:oiden järedad lidnad | |||
Enamba 3 mln. eläjid | Los Andželes | Nju Jork | ||
1—3 mln. eläjid | Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose | ||
750 tuh. eläjid — 1 mln. | Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott | ||
Enamba 500 tuh. eläjid | Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington | ||