Mine sisu juurde

San Diego

Vikipedii-späi
San Diego
San Diego (angl., isp.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 1,386,932 ristitud
Pind 964,56 km²
San Diego San Diego (angl., isp.)
Pämez' Todd Gloria
(tal'vku 2020—,
Todd Gloria)
Telefonkod +1 619, +1 858
Aigvö tal'vel UTC−8,
kezal UTC−7


San Diegon transportkart ezilidnoidenke (2011)

San Diego (mugažo anglijan i ispanijan kelil, angl. virkand [ˌsæn diˈeɪɡoʊ], isp. [san ˈdjeɣo]) om AÜV:oiden kahesanz' surtte lidn, seižub Tünen valdmeren randal. Se sijadase Kalifornii-štatan suves, Meksikan valdkundröunanno, štatan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om San Diego-ümbrikon administrativižeks keskuseks.

Eländpunktan aluz om pandud vn 1769 16. päiväl heinkud. Se sai lidnan oficiališt statusad vn 1850 keväz'kul.

San Diego om AÜV:oiden sodamerilaivišton päbazaks Tünen valdmeren randištol, laivankohendusen keskuz. Qualcomm-korporacijan päfater, Nokia-, Kyocera- i LG Electronics-kompanijoiden ezitaikundad sijadasoiš San Diegos.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase ühtennimižen süvän merilahten randal (nimitadud vl 1602), 0..485 m korktusil, 19 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnan ühthine pind om 964,56 nellikkilometrad, sidä kesken vezi otab kahesandest (120,54 km²). Om konurbacijas Tihuan-lidnanke (läz kaht millionad eläjid, Meksik).

Klimat om subtropine kuiv, päivoikaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +18,2 C°, kezakun-redukun +19,6..+22,4 C°, tal'vkun-uhokun +14,4..+15 C°. Ekstremumad oma −3,9 C° (viluku) i +43,9 C° (sügüz'ku). Kezaaigan minimum om +10 C° (kezaku, sügüz'ku), tal'vaigan maksimum om +33 C° (uhoku). Paneb sadegid 249 mm vodes, enamba vilukus-uhokus (50..56 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (11 mm pordos). Voib olda haloid vilukus vaiše. Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..64 procentaspäi tal'vel 74..75 procenthasai kezal.

Lidnan sijaduz San Diego-ümbrikos i Kalifornii-štatas vn 2007 kartal

Edeline lidnan pämez' om Kevin Folkoner (keväz'ku 2014 — tal'vku 2020, Kevin Faulconer).

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 307 402 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 3,1 millionad ristituid elädas San Diegon lidnaglomeracijas (2020, 15nz' surtte valdkundas).

Kalifornijan universitetan aluzkund radab lidnas.

Avtobusad, kiruhtramvai, taksid i velosipedad oma kundaližeks transportaks.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline San Diegon lendimport[1] (angl.: San Diego International Airport, SAN / KSAN, 22 mln passažiroid vl 2022) radab vides kilometras lodeheze lidnan bizneskeskusespäi. Tehtas reisid AÜV:oiden äjihe lidnoihe, Kanadan i Meksikan järedoihe lidnoihe, Londonha, Münhenha, Tokioho.

Saumanvuiččen Koronado-sildan aerofoto vn 2012 sulakus
  1. San Diegon rahvahidenkeskeižen lendimportan sait (san.org). (ven.)



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington