Pert (Avstralii)

Vikipedii-späi
Pert
Perth
Valdkund Avstralii
Eläjiden lugu (2023) 2,192,229 ristitud
Pind 6,417,9 km²
Pert Perth
Telefonkod +61-(0)8
Aigvö UTC+8


Lidnan nägu Man kaimdajaspäi

Pert (angl.: Perth [ˈpɜːrθ]) om lidn Avstralijan suvipäivlaskmas, nellänz' surtte lidn valdkundas. Se om Päivlaskmaine Avstralii-štatan pälidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Anglijalaine Džeims Sterling-admiral pani lidnan alust Suon-River-kolonijaks vn 1829 12. päiväl elokud. Vl 1850 eländpunkt sai joudjut, i vl 1856 Suren Britanijan Viktorija-kunigaznaine andoi lidnale «siti»-statusad.

Pert šingotase ižandusen äiprofil'žeks keskuseks sijaližel torhudel. Kivivoinümbriradmižen tegim, terasen vanundpud, järed elektrostancii, alüminijantegim, nikelintegim ratas ezilidnoiš 1950-nziš vozišpäi. Kaivuztegimišton (kuld, titan, raudkivend), kivivoin da gazan ümbriradmižen edheotandoiden päfaterad oma saudud lidnas. Holitišiden sfer mülütab torguindad, transportad, biznesholitišid, tervhudenkaičendad, opendust, kommunaližiden i personaližiden holitišiden kompanijoid.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan istorine keskuz sijadase Indižen valdmeren randpoles, Suon-jogen randoil, 15 km ülezjogen Frimantl-meriportaspäi, kaks' metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pert om edahaine, no strategine eländpunkt, lähembaine järed lidn om Adelaid 2100 km päivnouzmha.

Klimat om subtropine Keskmeren klimatan pirdoidenke, kezaaig om kuiv päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om läz +19 C°. Ekstremumad oma −0,7 C° (kezaku, ezilidnoidenke −3,4 C°) i +46,2 C° (uhoku). Kezaaigan minimum om +6,6 C° (tal'vku), tal'vaigan maksimum om +30 C° (eloku). Paneb sadegid 731 mm vodes, vihmsezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (82..147 mm kus), kuiv sezon om tal'vkus-keväz'kus (10..20 mm kus). Jäl'gmäine lumenlanktend om kaceltud Pertan ezilidnas vl 1968. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 38..44 % röunoiš kül'mkus-keväz'kus, 50..57 % semendkus-sügüz'kus. Meriveden keskmäine lämuz vajehtase +19..+22 C° röunoiš kuidme.

Administrativine jagand[vajehta | vajehtada tekst]

Pertan municipaližed ühtnikad i lähižed grafkundad (2006)

Pert jagase 30 municipaližeks ühtnikaks (angl.: local government area, LGA), kaikutte om ičeze flaganke da administracijanke. Kogotas niid vidhe subregionha: üks' südäimine (11 lidnad-sitid, seičeme lidnut i üks' grafkund), nell' irdpolišt (ühesa lidnad-sitid i kaks' grafkundad, angl.: shire).

Štatan tobmuden organad sijadasoiš Pert-lidnas-sitiš.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2011 Avstralijan rahvahanlugemižen mödhe 1 728 867 ristitud eliba lidnas, vn 2021 — 2 143 776 ristitud. Kaik 2 043 138 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Štatan ristitišton koume nelländest elädas Pertas ezilidnoidenke.

Kodikelen mödhe (2021): anglijan kel' vaiše — 74 %, kitajan kelen mandarin-pagin — 2,3 %, italijan kel' — 1,1 %, vjetnaman kel' — 1,0 %, pandžabin kel' — 0,9 %, kitajan kelen kantonan pagin — 0,9 %, toižed keled — 19,8 %.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnelektrojonused (seičeme jonod), avtobusad, taksid da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnas. Se om Transperth-kompanijan ohjandusen al.

Rahvahidenkeskeine civiline Pert-lendimport[1] (PER / YPPH, 12,5 mln passažiroid vl 2019) sijadase 12 km (tatanmaižed terminalad) i 17 km (rahvahidenkeskeine terminal) päivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Suvipäivnouzmaižen Azijan lidnoihe (Singapur, Bali, Kuala Lumpur ezikät), Persijan lahten maihe (Dubai, Doh), Johannesburgha i Mavrikijha, mugažo kaikedme Avstralijadme.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen Pert-lendimportan sait (perthairport.com.au). (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Avstralijan štatad da territorijad i niiden administrativižed keskused
Štatad Kvinslend (Brisben) | Päivlaskmaine Avstralii (Pert) | Suviavstralii (Adelaid) | Tasmanii (Hobart) | Uz' Suviuel's (Sidnei) | Viktorii (Mel'burn)
Territorijad Avstralijan pälidnan territorii (Kanber) | Džervis Bei territorii (Džervis Bei)| Pohjoine territorii (Darvin)