Mine sisu juurde

Sidnei

Vikipedii-späi
Sidnei
Sydney
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Avstralii
Eläjiden lugu (2022) 5,297,089 ristitud
Pind 12,367,7 km²
Sidnei Sydney
Pämez' eile olmas
Telefonkod +61−2
Aigvö tal'vel UTC+10,
kezal UTC+11


Sidnei (angl.: Sydney, virktas ['sidni]) om Avstralijan Uz' Suviuel's-štatan pälidn. Se om Avstralijan jenaral-gubernatoran i päministran toine olendsija Kanberale ližaks.

Lidn om valdkundan finansiž-kommertine keskuz, Avstralijan KSP:n nelländest tehtas siš. Avstralijan birž (ASX), Sidnein fjüčersoiden birž (SFE) i Avstralijan Rezervbank sijadasoiš lidnas.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1788 vilukun 26. päiväl lidnan aluz om pandud. Nece om ezmäine pandud evropalaižil eländpunkt Avstralijas. Lidn om nimitadud Sidnei-lordan oiktastuseks, hän oli Suren Britanijan kolonijoiden ministran sil aigal.

Vl 2000 Sidnei vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid.

Sidnein ižandusen päsarakod oma finansad i varmitez, tervhudenkaičend, torguind, turizm (10,3 mln turistoid 2004. vodes). Smithfield-Wetherill Park Industrial Estate radab lidnan päivlaskmas i om kaikiš surembiš tegimišton territorijoišpäi Suvižes mapoliškos. Avstralijan nened sured kompanijad saudihe päfateroid lidnas: Caltex Australia (kivivoin samine da ümbriradmine, amerikaižen Chevron-kompanijan alajaguz), Commonwealth Bank, Westpac (banking), Woolworths Group (torguindverkod, valdkundan kaikiš järedamb kompanii radnikoiden lugun mödhe).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Sidnein nägu Man kaimdajaspäi vl 2001

Sidnei seižub Tünen valdmeren suvipäivlaskmaižel randal, kuz' metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel, kahten lahten randpolil: Port-Džekson-laht (pohjoižemb) da Botanine laht (suvemb). Lidnfartaliden pind om 1687 nellikkilometrad. Matkad Kanber-pälidnhasai om 287 km suvipäivlaskmha orhal.

Klimat om valdmeren subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +18,8 C°, tal'vkun-keväz'kun +22,1..+23,5 C°, kezakun-elokun +13,4..+14,5 C°. Ekstremumad oma +2,1 C° (kezaku, heinku) i +45,8 C° (viluku). Kezaaigan minimum om +9,1 C° (tal'vku), tal'vaigan maksimum om +31,3 C° (eloku). Paneb sadegid 1150 mm vodes, enamba voden ezmäižes poles (91..142 mm kus), vähemba sügüz'kus-redukus (63..68 mm kus). Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 47..62 % vodes läbi. Manrehkaidused da luja ragiž oleldas lidnas.

Lidn jagase 38 ümbrikoks, kaikuččes ičeze pämez' om.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 4 627 345 ristitud, heišpäi 42,5 % oma sündnuded verhiže maihe. Vl 2015 lidnan ristitišt oli 4 921 000 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Religijan mödhe (vl 2006) 50,5 % oma hristanuskojad (katolikad i anglikanilaižed tobjimalaz), 14,1 % — religijatomad, 10,4 % — religijan ozutandata, 4,4 % — islaman uskojad, 3,7 % — buddizman polenpidajad, 1,7 % — induizman uskojad, 0,9 % — judaizman uskojad.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Elektrojonused (306 stancijad ezilidnoidenke, 2080 km raudted, 270 mln passažiroid vodes, om manalaižid keskustoid Sitiš i lidnan päivnouzmas), avtobusad, tramvain jono (vspäi 1997, 13 km raudted, 23 seižutest), metropoliten, taksid da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vn 2019 semendkuspäi (üks' jono, 13 stancijad, 36 km raudted), kahtenz' jono om sauvomižes i radaškandeb vodel 2024, linneb 65 km ted. Monorel's 3,6 km pitte radoi vozil 1988−2013, demontiruihe sidä.

Kaik kahesa kiruhted augotasoiš lidnas i lähttas radialižikš, 110-kilometrine ümbärte ühtenzoitab niid (angl.: Sydney Orbital Network).

Rahvahidenkeskeine civiline Sidnei-lendimport Kingsford-Smit-aviatoran nimed[1] (SYD / YSSY, 44,4 mln passažiroid vl 2019) om kaikiš suremb valdkundas, sijadase kahesa kilometrad suvhe lidnan azjaližes keskusespäi Botanižen lahten pohjoižrandal. Sišpäi tehtas reisid Azijan lähižihe maihe, Udhe Zelandijha, AÜV:oihe da Sur'he Britanijha, mugažo Avstralijadme.

Sebruzlidnad[vajehta | vajehtada tekst]

Sidneil om kuz' sebruzlidnad[2]:

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen Sidnei-lendimportan sait (sydneyairport.com.au). (angl.) (kit.) (Hindi) (jap.)
  2. Sister City Program (Sebruzlidnoiden program). — Cityofsydney.nsw.gov.au. (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Avstralijan štatad da territorijad i niiden administrativižed keskused
Štatad Kvinslend (Brisben) | Päivlaskmaine Avstralii (Pert) | Suviavstralii (Adelaid) | Tasmanii (Hobart) | Uz' Suviuel's (Sidnei) | Viktorii (Mel'burn)
Territorijad Avstralijan pälidnan territorii (Kanber) | Džervis Bei territorii (Džervis Bei)| Pohjoine territorii (Darvin)