Adelaid

Vikipedii
Adelaid
Adelaide
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Avstralii
Eläjiden lugu (2017) 1,333,927 ristitud
Pind 3,257,7 km²
Adelaid Adelaide
Pämez' Martin Hes
(kül'mku 2014—)
Telefonkod +61−8
Aigvö tal'vel (sulaku-sügüz'ku) UTC+9:30,
kezal (reduku-keväz'ku) UTC+10:30


Lidnan kart

Adelaid (angl.: Adelaide [ˈædəleɪd]) om lidn Avstralijan suves. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Suviavstralii-štatan pälidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud igähižen kaurna-rahvahan tahondas, vn 1836 28. päiväl tal'vkud kuti žilo joudjaližen immigracijan täht. Om nimitadud britanižen Vil'hel'm IV-kunigahan (ohjasti vll 1830−1836) Adelaida-akan-kunigaznaižen nimen mödhe. Ižandusen ezmäižed vedimed oliba lambhiden kazvatand villaha näht, hobedan, vas'ken i hahktinan samine. Vl 1954 saudihe vedenveimen Murrei (Marri)-jogespäi. Vl 1955 rahvahidenkeskeine lendimport zavodi radod.

Adelaid šingotase kaičendministrusen edheotandoil (VA-laivoiden tehmine, tedoinstitutad), avtosauvomižel (Holden i Mitsubishi), medicinižen i elektronižen ladimišton tehmižel.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Indižen valdmeren Sent-Vinsent-lahten randal, 0..727 m korktusil, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Šingotase planan mödhe ičeze alusenpanendaspäi. Matkad Kanber-pälidnhasai om 960 km päivnouzmha orhal vai 1160 km avtotedme. Lähembaine järed lidn om Mel'burn 650 km suvipäivnouzmha orhal vai 725 km avtotedme.

Klimat om Keskmeren kuivahk, ani ei oleskele haloid i lunt. Heinkun-elokun lämuz om +11..+12 C°, uhokun — +23 C°, voden keskmäine lämuz om +17 C°. Absolütine minimum oleli −2 C° rahvahidenkeskeižen lendimportan rajonas. Paneb sadegid 445 mm vodes, vähemb kül'mkus-keväz'kus (17..24 mm kus).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2014 eläjiden lugu oli 1 304 631 ristitud, štatan enamba seičemed kümnendest.

Kodikelen mödhe (vn 2016 rahvahanlugemine): anglijan kel' — 75,4%, italijan kel' — 2,1%, kitajan kel' — 2,1%, grekan kel' — 1,7%, vjetnaman kel' — 1,4%, kantonan pagin — 0,7%, toižed keled — 16,6%.

Adelaidan universitet radab vspäi 1874.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, tramvaid, dizel'- da elektroezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Meriport om olmas lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Adelaid-lendimport (ADL, 8 mln passažiroid 2016/17 finansižel vodel (heinku — kezaku)) sijadase 6 km päivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Suvipäivnouzmaižen Azijan i Persijan lahten järedoihe lidnoihe, Valdmerimaiden lähižihe maihe, mugažo Avstralijan äjihe lidnoihe. Toine Parafel'd-lendimport om 18 km pohjoižhe lidnan keskusespäi, kävutadas penen aviacijan täht (212,8 tuhad lendahtandoid i ištutandoid 2010/11 finansižel vodel).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Avstralijan štatad da territorijad i niiden administrativižed keskused
Štatad Kvinslend (Brisben) | Päivlaskmaine Avstralii (Pert) | Suviavstralii (Adelaid) | Tasmanii (Hobart) | Uz' Suviuel's (Sidnei) | Viktorii (Mel'burn)
Territorijad Avstralijan pälidnan territorii (Kanber) | Džervis Bei territorii (Džervis Bei)| Pohjoine territorii (Darvin)