Kanber

Kanber
Canberra

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Avstralii
Eläjiden lugu (2022)	456,692 ristitud
Pind	814,2 km²
Pämez'	Endrü Barr (2014—)
Telefonkod	+61−02
Aigvö	tal'vel UTC+10, kezal UTC+11

Kanberan ümbrikod: Gangalin, Belkonnen, Pohjoižkanberr, Suvikanberr, Ueston-Krik, Uoden-Velli i Taggeranong.

Kanber vai Kanberr (angl.: Canberra [ˈkænb(ə)rə]) om Avstralijan administrativine da politine pälidn. Se om Avstralijan pälidnan territorijan üks'jäine znamasine eländpunkt da lidn.

Istorii

Kanberan aluz om pandud vl 1913 kuti Avstralijan pälidn. Vspäi 1927 Avstralijan parlament da ohjastuz päministranke sijadasoiš lidnas. 1950-nzil vozil sirdihe jäl'gmäižid ministrusid pordaigaližes Mel'burn-pälidnaspäi.

Geografijan andmused

Lidn om Avstralijan üks'jäine sur' eländpunkt, kudambad sijatihe edahan mererandpolespäi. Otab Avstralijan pälidnan territorijan pohjoižpalad, nece territorii om täuz' anklav Uz' Suviuel's-štatan südäimes. Lidn sijadase Avstralijan suvipäivnouzmas, kukhikahan tazangišton 550..700 m korktusil, 570 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, mecoiš ümbri. Matkad päivnouzmaižele mererandištolesai om pol'tošt sadad kilometrid, Sidneihesai 280 km pohjoižpäivnouzmha, Mel'burnhasai 660 km suvipäivlaskmha.

Nimitadas lähižid mägid Brindabell:aks (angl.: Brindabella Ranges). Kanberan keskuz seižub Berli-Griffin-vezivaradimen randoil. Lopihe sen sauvomišt vl 1964, ende sen sijad upotelihe regulärižikš. Molonglo-jogi andab vet vezivaradimele, läbitab lidnad i lankteb Marrambidži-jogehe oiktalpäi lidnan lodehes.

Klimat om subtropine kuivahk, valdmeren valatoitusenke. Voden keskmäine lämuz om +13,7 C°, tal'vkun-uhokun +19,3..+21,4 C°, kezakun-elokun +6,2..+7,5 C°. Ekstremumad oma −10 C° (heinku) i +44 C° (viluku). Kezaaigan minimum om +0,3 C° (tal'vku), tal'vaigan maksimum om +24 C° (eloku). Paneb sadegid 580 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi, enamba kül'mkus (68 mm) i vilukus (61 mm), vähemba sulakus-semendkus (27..31 mm kus). Tal'vel (kezaku-eloku) voib panda lunt.

Kanber jagase seičemeks ümbrikoks (angl.: district), kahesanz' Molonglo-Velli-ümbrik om sauvomas. Planiruind om leved, ičeze keskuz om jogahižes ümbrikos, ühtenzoittas avtoteil. Ümbrikod alajagasoiš 103 ezilidnaks (angl. suburb). Puištod erigoittas erasid ümbrikod.

Eläjad

Vl 1960 lidnan ristitišt oli 50 tuh. eläjid. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe Kanberan eläjiden lugu oli 358 222 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, lidnalaižiden 1,4 % oma Avstralijan igähižiš rahvahišpäi, 28,6 % oma sündnuded verhiš maiš (heiden keskes 3,7 % Sures Britanijaspäi, 1,8 % Kitaišpäi). Eläjiden 77,8 % pagištas kodiš vaiše anglijan kelel.

Radnikoiden enambuz om ottud ohjastusen apparatha, varuitomuden edheotandoihe da armijha (il'mlaivišt, merinavigacii), kompjuterprogramiden sarakho.

Transport

Äjad ezilidnad oma ühtenzoittud keskneze avtoteil, om velotehuzid-ki. Ühesa lidnalašt kümnespäi ajadas personaližil avtoil. Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks. Päraudtestancii radab, raudte ühtenzoitab lidnad Avstralijan toižidenke suridenke lidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline Kanber-lendimport (CBR / YSCB, 3,2 mln passažiroid 2018/19 finansižel vodel) sijadase lidnas sen päivnouzmaiženno röunanno. Sišpäi tehtas reisid Avstralijan kaikihe surihe lidnoihe, mugažo Udhe Zelandijha i Singapurha.

Irdkosketused

• Avstralijan pälidnan territorijan oficialine sait (act.gov.au). (angl.)