Kanber

Vikipedii
Kanber
Canberra
 Lidnanznam
Coat of Arms of the Australian Capital Territory.svg
 Flag
Flag of the Australian Capital Territory.svg
Valdkund Avstralii
Eläjiden lugu (2013) 381,488 ristitud
Pind 814,2 km²
Kanber Canberra
Pämez' Endrü Barr
(2014—)
Telefonkod +61−02
Aigvö tal'vel UTC+10,
kezal UTC+11


Kanberan ümbrikod: Gangalin, Belkonnen, Pohjoižkanberr, Suvikanberr, Ueston-Krik, Uoden-Velli i Taggeranong.

Kanber vai Kanberr (angl.: Canberra [ˈkænb(ə)rə]) om Avstralijan administrativine da politine pälidn. Se om Avstralijan pälidnan territorijan üks'jäine znamasine eländpunkt da lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kanberan aluz om pandud vl 1913 kuti Avstralijan pälidn. Vspäi 1927 Avstralijan parlament da ohjastuz päministranke sijadasoiš lidnas. 1950-nzil vozil sirdihe jäl'gmäižid ministrusid pordaigaližes Mel'burn-pälidnaspäi.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn om Avstralijan üks'jäine sur' eländpunkt, kudambad sijatihe edahan mererandpolespäi. Otab Avstralijan pälidnan territorijan pohjoižpalad, nece territorii om täuz' anklav Uz' Suviuel's-štatan südäimes. Lidn sijadase Avstralijan suvipäivnouzmas, kukhikahan tazangišton 550..700 m korktusil, 570 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, mecoiš ümbri. Matkad päivnouzmaižele mererandištolesai om pol'tošt sadad kilometrid, Sidneihesai 280 km pohjoižpäivnouzmha, Mel'burnhasai 660 km suvipäivlaskmha.

Nimitadas lähižid mägid Brindabell:aks (angl. Brindabella Ranges). Kanberan keskuz seižub Berli-Griffin-vezivaradimen randoil. Lopihe sen sauvomišt vl 1964, ende sen sijad upotelihe regulärižikš. Molonglo-jogi andab vet vezivaradimele, läbitab lidnad i lankteb Marrambidži-jogehe oiktalpäi lidnan lodehes.

Klimat om subtropine kuivahk. Heinkun keskmäine lämuz om +5,6 C°, vilukun +20,6 C°, uhokun +20,1 C°. Voden keskmäine lämuz om +13,1 C°. Paneb sadegid 617 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi. Tal'vel (kezaku-eloku) voib panda lunt.

Kanber jagase seičemeks ümbrikoks (angl. district), kahesanz' Molonglo-Velli-ümbrik om sauvomas. Planiruind om leved, ičeze keskuz om jogahižes ümbrikos, ühtenzoittas avtoteil. Ümbrikod alajagasoiš 103 ezilidnaks (angl. suburb). Puištod erigoittas erasid ümbrikod.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1960 lidnan ristitišt oli 50 tuh. eläjid. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe Kanberan eläjiden lugu oli 358 222 ristitud.

Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, 1,4% oma Avstralijan igähižiš rahvahišpäi, 28,6% oma sündnuded verhiš maiš (heiden keskes 3,7% Sures Britanijaspäi, 1,8% Kitaišpäi). 77,8% pagištas kodiš vaiše anglijan kelel.

Radnikoiden enambuz om ottud ohjastusen apparatha, varuitomuden edheotandoihe da armijha (il'mlaivišt, merinavigacii), kompjuterprogramiden sarakho.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Äjad ezilidnad oma ühtenzoittud keskneze avtoteil, om velotehuzid-ki. Ühesa lidnalašt kümnespäi ajadas personaližil avtoil. Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks. Päraudtestancii om olmas, raudte ühtenzoitab lidnad Avstralijan toižidenke suridenke lidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline Kanber-lendimport (CBR) sijadase lidnas sen päivnouzmaižen röunanno. Sišpäi tehtas reisid Avstralijan kaikihe surihe lidnoihe, mugažo Udhe Zelandijha i Singapurha.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Avstralijan štatad da territorijad i niiden administrativižed keskused
Štatad Kvinslend (Brisben) | Päivlaskmaine Avstralii (Pert) | Suviavstralii (Adelaid) | Tasmanii (Hobart) | Uz' Suviuel's (Sidnei) | Viktorii (Mel'burn)
Territorijad Avstralijan pälidnan territorii (Kanber) | Džervis Bei territorii (Džervis Bei)| Pohjoine territorii (Darvin)


Valdmerimaiden pälidnad
Apia | Funafuti | Honiar | Kanber | Madžuro | Ngerulmud | Nukualof | Palikir | Port Morsbi | Port Vil | Suv | Suvitarav | Vellington