Kanber
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Avstralii |
Eläjiden lugu (2022) | 456,692 ristitud |
Pind | 814,2 km² |
![]() | |
Pämez' | Endrü Barr (2014—) |
Telefonkod | +61−02 |
Aigvö | tal'vel UTC+10, kezal UTC+11 |

Kanber vai Kanberr (angl.: Canberra [ˈkænb(ə)rə]) om Avstralijan administrativine da politine pälidn. Se om Avstralijan pälidnan territorijan üks'jäine znamasine eländpunkt da lidn.
Istorii[vajehta | vajehtada lähte]
Kanberan aluz om pandud vl 1913 kuti Avstralijan pälidn. Vspäi 1927 Avstralijan parlament da ohjastuz päministranke sijadasoiš lidnas. 1950-nzil vozil sirdihe jäl'gmäižid ministrusid pordaigaližes Mel'burn-pälidnaspäi.
Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]
Lidn om Avstralijan üks'jäine sur' eländpunkt, kudambad sijatihe edahan mererandpolespäi. Otab Avstralijan pälidnan territorijan pohjoižpalad, nece territorii om täuz' anklav Uz' Suviuel's-štatan südäimes. Lidn sijadase Avstralijan suvipäivnouzmas, kukhikahan tazangišton 550..700 m korktusil, 570 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, mecoiš ümbri. Matkad päivnouzmaižele mererandištolesai om pol'tošt sadad kilometrid, Sidneihesai 280 km pohjoižpäivnouzmha, Mel'burnhasai 660 km suvipäivlaskmha.
Nimitadas lähižid mägid Brindabell:aks (angl.: Brindabella Ranges). Kanberan keskuz seižub Berli-Griffin-vezivaradimen randoil. Lopihe sen sauvomišt vl 1964, ende sen sijad upotelihe regulärižikš. Molonglo-jogi andab vet vezivaradimele, läbitab lidnad i lankteb Marrambidži-jogehe oiktalpäi lidnan lodehes.
Klimat om subtropine kuivahk, valdmeren valatoitusenke. Voden keskmäine lämuz om +13,7 C°, tal'vkun-uhokun +19,3..+21,4 C°, kezakun-elokun +6,2..+7,5 C°. Ekstremumad oma −10 C° (heinku) i +44 C° (viluku). Kezaaigan minimum om +0,3 C° (tal'vku), tal'vaigan maksimum om +24 C° (eloku). Paneb sadegid 580 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi, enamba kül'mkus (68 mm) i vilukus (61 mm), vähemba sulakus-semendkus (27..31 mm kus). Tal'vel (kezaku-eloku) voib panda lunt.
Kanber jagase seičemeks ümbrikoks (angl.: district), kahesanz' Molonglo-Velli-ümbrik om sauvomas. Planiruind om leved, ičeze keskuz om jogahižes ümbrikos, ühtenzoittas avtoteil. Ümbrikod alajagasoiš 103 ezilidnaks (angl. suburb). Puištod erigoittas erasid ümbrikod.
Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]
Vl 1960 lidnan ristitišt oli 50 tuh. eläjid. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe Kanberan eläjiden lugu oli 358 222 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, lidnalaižiden 1,4 % oma Avstralijan igähižiš rahvahišpäi, 28,6 % oma sündnuded verhiš maiš (heiden keskes 3,7 % Sures Britanijaspäi, 1,8 % Kitaišpäi). Eläjiden 77,8 % pagištas kodiš vaiše anglijan kelel.
Radnikoiden enambuz om ottud ohjastusen apparatha, varuitomuden edheotandoihe da armijha (il'mlaivišt, merinavigacii), kompjuterprogramiden sarakho.
Transport[vajehta | vajehtada lähte]
Äjad ezilidnad oma ühtenzoittud keskneze avtoteil, om velotehuzid-ki. Ühesa lidnalašt kümnespäi ajadas personaližil avtoil. Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks. Päraudtestancii radab, raudte ühtenzoitab lidnad Avstralijan toižidenke suridenke lidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine civiline Kanber-lendimport[1] (CBR / YSCB, 3,2 mln passažiroid 2018/19 finansižel vodel) sijadase lidnas sen päivnouzmaiženno röunanno. Sišpäi tehtas reisid Avstralijan kaikihe surihe lidnoihe, mugažo Udhe Zelandijha i Singapurha.
Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]
Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]
![]() |
Kanber Vikiaitas |
Avstralijan štatad da territorijad i niiden administrativižed keskused | |||
Štatad | Kvinslend (Brisben) | Päivlaskmaine Avstralii (Pert) | Suviavstralii (Adelaid) | Tasmanii (Hobart) | Uz' Suviuel's (Sidnei) | Viktorii (Mel'burn) | ||
Territorijad | Avstralijan pälidnan territorii (Kanber) | Džervis Bei territorii (Džervis Bei)| Pohjoine territorii (Darvin) | ||
Valdmerimaiden pälidnad | ||
Apia | Funafuti | Honiar | Kanber | Madžuro | Ngerulmud | Nukualof | Palikir | Port Morsbi | Port Vil | Suv | Suvitarav | Vellington | ||