Pol'šanmalaižed

Vikipedii-späi
Pol'šanmalaižed rahvahansädoiš, pirdi Al'bert Kretčmer, 19. voz'sada

Pol'šanmalaižed (pol'š.: Polacy [pɔˈlat͡sɨ], mez' üks'lugus: Polak, naine üks'lugus: Polka) oma indoevropalaine, slavine rahvaz. Elädas Pol'šanmas da lähižiš maiš (Čehanma, Litvanma, Vaugedvenäma), om äi eläjid pol'šan augotižlibundanke Amerikas.

Pol'šanmalaižiden rahvankel' om pol'šan kel', AÜV:oiden i Kanadan eläjad pagištas anglijan kelel mugažo. Eläjiden Pol'šanmas uskond om katoline jumalankodikund nacionaližen valdkundan alusenpanendan aigaspäi.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Rahvahan erine istorii zavodihe 10. voz'sadal meiden erad. Ezmäižed valdkundad oliba sätud nügüdläižen Pol'šanman päivlaskmas. Ven reljef i sijaduz ristteil kucuiba migrantoiden äjüt Evropan toižiš regionoišpäi. Reč Pospolitai-valdkund oli olmas voz'sadoiš, i sen tolerantine politik rahvahan vähembusiden kosketaden vedi etnižiden gruppiden kirjavannoks mülükundannoks.

Erinedas rahvahan etnografižid gruppid geografižen sijadusen mödhe Pol'šanmas (keskuzregion, Sur' Pol'šanma, Pen' Pol'šanma, Mererand, Silezii), mugažo om severz'-se subetnižid gruppid — guralid, kašubad (kaičiba kel't i rahvahanveroid), mazurad, kurpad (alištuiba assimiläcijale läz täuzin) da toižed.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Pol'šanmalaižiden i rahvahanikoiden pol'šan augotižlibundanke lugu om 55..60 millionad ristituid mirus, sidä kesken Pol'šanmas 38 mln (enamba 97 % ristitištos), AÜV:oiš 10,6 mln (2015), Brazilijas 2,4 mln (2015), Saksanmas 2,25 mln (2018), Francijas 1,35 mln (2012), Kanadas 1 mln (2013), Sures Britanijas 695 tuh. (2019), Argentinas 500 tuhad (2014).

Pol'šanmalaižed oma EÜ:n kudenz' rahvaz lugumäran mödhe.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.