Italii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Italijan Tazovaldkund
Repubblica Italiana
 Flag
Flag of Italy.svg
 Valdkundznam
Emblem of Italy.svg
Pälidn Rim
Eläjiden lugu (2014) 61,680,122[1] ristitud
Pind 309,547 km²
Italijan TazovaldkundRepubblica Italiana
Kel' italijan
Valdkundan pämez' Serdžo Mattarella
Päministr Matteo Renci
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .it[3]
Telefonkod +39
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Italii (italijan kelel: Italia), täuz' oficialine nimi — Italijan Tazovaldkund (ital.: Repubblica Italiana), om valdkund Suvievropas, Adriatižen, Tirrenižen, Ionižen meriden da Keskmeren randal. Vspäi 1949 PAKO:n ühtnii (üks' alusenpanijoišpäi), vspäi 1958 :n ühtnii (mugažo üks' alusenpanijoišpäi). Valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Rim.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 1861 keväz'kun 17. päiväl Italijan palad ühtenzoitihe ühthižhe valdkundha.

Italii tegihe tazovaldkundaks (monarhijan jäl'ghe) vl 1946 kezakun 2. päiväl.

Vl 1947 tal'vkun 27. päiväl Konstitucižen Suiman ühtnijad vahvištihe jäl'gmäšt valdkundan Konstitucijad[4]. Se tuli väghe vl 1948 sulakun 1. päiväl (vn 2006 znamasižiden vajehtusidenke kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe).

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Italijan topografine kart.

Italii otab Apenniniden pol'sar', Balkaniden pol'sar' (pen't palad), Padanan tazangišt, Al'piden suvipautked, Sicilii- da Sardinii-sared, severz' penid sarid. Pind penita sarita — 301 230 km².

Italii oma mavaldkundröunoiš Francijanke lodehes (röunan piduz — 476 km), Šveicarijanke (698 km) da Avstrijanke (404 km) pohjoižes, Slovenijanke pohjoižpäivnouzmas (218 km), südäiröunad San Marinonke (37 km) da Vatikananke (3 km). Ühthine röunoiden piduz — 1836 km. Randanpird (saridenke) om 7600 km.

Italii om mägekaz ma ičeze enambištos. Sen kaikiš korktemb čokkoim sijadase röunal Francijanke — Monblan-mägi, 4808 metrad meren pindan päl. Apenniniden pol'saren kaikiš korktemb čokkoim om Korno Grande-mägi, 2914 m. Kaikiš pidemban Po-jogen piduz om 682 km. Kaikiš järedamb järv om Gard-järv.

Klimat om Keskmeren subtropine. Al'pad ei pästkoi pohjoižtulleid Italijaha, sigä meren valatoituz lujeneb.

Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, kivihil', bitum, boksitad, marganc, kaliisol.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Italijan parlamentan Alakodin Montečitorio-pert'kulu Rimas.

Ohjandusen form om decentralizuidud unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke.

Valdkundan pämez' om prezident (ital.: Presidente della Repubblica). Parlamentan Kodiden ühthižen ištundan aigan valitas prezidentad 7 vodeks. Erindprezident tegese Senatan ühtnijaks ičeze elon hätkte.

Rahvaz valičeb kaks'kodišt parlamentad 5 vodeks. Sen üläkodi om Senat (ital.: Senato) 315 ühtnijanke, alakodi — Deputatoiden Kodi (ital.: Camera dei Deputati) 630 ristitunke.

Italijan päjärgvaličendad (sidä kesken valdkundan parlamentha) oliba vl 2013 uhokun 24. da 25 päivil. Nügüd' Serdžo Mattarella om prezidentaks, händast valitihe vl 2015 vilukun 31. päiväl. Matteo Renci om päministraks vspäi 2014.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Italijan administrativiž-territorialine jagand.

Italii alajagase 20 agjaha (regionha, üks'lugu ital.: regione) ičeohjandusenke, 5 niišpäi oma avtonomijad. Agjad alajagase 110 provincijha (üks'lugu ital.: provincia), 9 niišpäi oma sured lidnad (üks'lugu ital.: città metropolitana). Provincijad jagase 8092 kommunha (üks'lugu ital.: comune). Kommunad alajagadas municipaližihe ühtnikoihe (äilugu ital.: municipi, municipalità, zone di decentramento da quartieri). Agjad ühtenzoittas vidhe statistižhe regionha.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Italijas elädas italijalaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 500 tuh. ristitud vl 2013, surembaspäi penembha): Milan, Napol', Turin, Palermo, Genui.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 2012 Italijan päeksport oli mehanine mašiništ (läz 25%) (sidä kesken varapalad, koditehnik), sobad (10%), avtod (7%); toine eksport — zelläd, furnitur, tomatpast, vin.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Italijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (cia.gov). (angl.)
  2. Edel 1999 vot — italijan lir. Kampion d'Italijas oficialine valüt om šveicarijan frank, no sigä-ki torguindan aigan ottas evrod.
  3. Mugažo .eu kuti :n ühtnii.
  4. Nügüdläine Italijan Konstitucii Senatan saital (senato.it). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.