Mine sisu juurde

Palermo

Vikipedii-späi
Palermo
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Italii
Eläjiden lugu (2021) 635,439 ristitud
Pind 160,59 km²
Palermo
Pämez' Roberto Lagalla
(kezaku 2022—)
Telefonkod +39-(0)91
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2015)

Palermo (mugažo italijan kelel, virktas [paˈlɛrmo], sicil. Palermu [paˈlɛmmʊ], latin.: Panormus, grek.: Πάνορμος Panormos) om Italijan videnz' surtte lidn, Sicilii-agjan da sen Palermon provincijan administrativine keskuz.

Lidn om Sicilii-saren kul'turan, ižandusen da turizman keskuz, üks' kaikiš surembišpäi Keskmeren randoil.

Läz 1,3 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2013).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud Finikijan eläjil vl 734 edel meiden erad Sus nimenke («änik» finikijaks). Lidn sai ičeze nügüdläižen nimen grekalaižišpäi.

Palermo šingotase turizmal i holitišil, laivansauvomižel, sömtegimištol sijaližel torhudel, Sicilijan mafijan peittud torgusel.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Palermo om saudud Keskmeren Tirrenižen meren randal, Sicilii-saren pohjoižes. Lidnan keskuzpala seižub 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om subtropine Keskmeren. Voden keskmäine lämuz om +17,6 C°, kezakun-sügüz'kun +21,9..+25,0 C°, tal'vkun-keväz'kun +11,1..+12,7 C°. Ekstremumad oma −1,2 C° (viluku) i +45,2 C° (eloku). Voib panda halad vilukus-keväz'kus. Il'man lämuz voib ülitada +25 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 613 mm vodes. Om kaks' sezonad: reduku-keväz'ku (473 mm, kuidme 58..93 mm), sulaku-sügüz'ku (140 mm, kuidme 5..46 mm), vähemba kezakus-elokus (5..12 mm kus).

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Palermon kundan 25 fartalad (2021)

Palermo jagase 35 nomeruidud i nimitadud fartalaks (ital.: quartiere), ühtetas niid kahesha administrativižhe ümbrikho.

Vspäi 1993 kaik rahvaz valičeb lidnan pämest (ital.: Sindaco di Palermo), ende nelläks, vspäi 2001 — videks vodeks. Edeline lidnan pämez' om Leoluka Orlando (Leoluca Orlando, heinku 1985 — eloku 1990, tal'vku 1993 — tal'vku 2000, semendku 2012 — kezaku 2022).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2011 lidnan ristitišt oli 657 561 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 701 782 eläjad vl 1981. Eläjiden lugu poleneb koumen sün tagut: madal sündutandmär, ezilidnastumine, sirdand valdkundan pohjoižhe.

Vl 2006 ristitišton 97,8 % oliba italijalaižed.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad (läz 90 maršrutad), tramvaid (ajeltas vspäi 2015, nell' jonod) da lidnelektrojonused (vspäi 1990, kaks' jonod 16 stancijanke, 39,1 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Avtobusad ühtenzoittas Palermod saren kaikidenke lidnoidenke. Meriport radab lidnas, se om olmas passažiroiden da jüguiden täht. Portan aluz om pandud ühtel aigal lidnanke.

Rahvahidenkeskeine civiline Fal'kone Borsellino-lendimport[1] (paginoiš Palermo-lendimport, PMO / LICJ, 8,1 mln passažiroid vl 2023) sijadase 32 kilometras päivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi Punta Raisi-ezilidnas. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe verhiže maihe, Italijadme, mugažo AÜV:oihe da Tunisha.

Lidnan keskuzpalan i meriportan ühthine nägu Pellegrino-mägelpäi vn 2008 semendkus

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen Fal'kone Borsellino-lendimportan sait (palermo-airport.com). (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]