Palermo

**Palermo**
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Italii
Eläjiden lugu (2021)	635,439 ristitud
Pind	160,59 km²
Pämez'	Roberto Lagalla; (kezaku 2022—)
Telefonkod	+39-(0)91
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Palermo (mugažo italijan kelel, virktas [paˈlɛrmo], sicil. Palermu [paˈlɛmmʊ], latin.: Panormus, grek.: Πάνορμος Panormos) om Italijan videnz' surtte lidn, Sicilii-agjan da sen Palermon provincijan administrativine keskuz.

Lidn om Sicilii-saren kul'turan, ižandusen da turizman keskuz, üks' kaikiš surembišpäi Keskmeren randoil.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Finikijan eläjil vl 734 edel meiden erad Sus nimenke («änik» finikijaks). Lidn sai ičeze nügüdläižen nimen grekalaižišpäi, hö nimitihe sidä Panorm:aks (amuižgrek.: Πάνορμος Panormos «kaiken kožui merikar», latin.: Panormum i Panormus), karfagenan laivišton päine seižundtaho oli täs ezmäižen punižen sodan aigan. Rimalaižed otiba lidnad vl 254 EME i andoiba sile municipijan statusad, kändihe kolonijaks Avgust-imperatoran aigan (Colonia Augusta Panormitanorum).

Toižen mail'man sodan aigan lidn oli muretud znamasižešti.

Palermo šingotase turizmal i holitišil, laivansauvomižel, sömtegimištol sijaližel torhudel, Sicilijan mafijan peittud torgusel.

Geografijan andmused

Palermo om saudud Keskmeren Tirrenižen meren randal, Sicilii-saren pohjoižes. Lidnan keskuzpala seižub 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om subtropine Keskmeren. Voden keskmäine lämuz om +17,6 C°, kezakun-sügüz'kun +21,9..+25,0 C°, tal'vkun-keväz'kun +11,1..+12,7 C°. Ekstremumad oma −1,2 C° (viluku) i +45,2 C° (eloku). Voib panda halad vilukus-keväz'kus. Il'man lämuz voib ülitada +25 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 613 mm vodes, om kaht sezonad: reduku-keväz'ku (473 mm, kuidme 58..93 mm), sulaku-sügüz'ku (140 mm, kuidme 5..46 mm), vähemba kezakus-elokus (5..12 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 69..72 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Palermo jagase 35 nomeruidud i nimitadud fartalaks (ital.: quartiere), ühtetas niid kahesha administrativižhe ümbrikho.

Vspäi 1993 kaik rahvaz valičeb lidnan pämest (ital.: Sindaco di Palermo), ende nelläks, vspäi 2001 — videks vodeks. Edeline lidnan pämez' om Leoluka Orlando (Leoluca Orlando, heinku 1985 — eloku 1990, tal'vku 1993 — tal'vku 2000, semendku 2012 — kezaku 2022).

Eläjad

Vl 2011 lidnan ristitišt oli 657 561 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 701 782 eläjad vl 1981. Eläjiden lugu poleneb koumen sün tagut: madal sündutandmär, ezilidnastumine, sirdand valdkundan pohjoižhe. Läz 1,3 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2013).

Vl 2006 ristitišton 97,8 % oliba italijalaižed.

Znamasine üläopendusen aluzkund om Palermon universitet^[1] (ital.: Università degli Studi di Palermo, 41,5 tuh. üläopenikoid 2022/23 openduzvodel), ratas kaks'toštkümne fakul'tetad. Universitetan oficialine aluz om pandud vl 1806, oli edeližid medicinan i oiktusen aluzkundoid vspäi 1498.

Transport

Avtobusad (läz 90 maršrutad), tramvaid (ajeltas vspäi 2015, nell' jonod) da lidnelektrojonused (vspäi 1990, kaks' jonod 16 stancijanke, 39,1 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Avtobusad ühtenzoittas Palermod saren kaikidenke lidnoidenke. Meriport radab lidnas, se om olmas passažiroiden da jüguiden täht. Portan aluz om pandud ühtel aigal lidnanke.

Rahvahidenkeskeine civiline Fal'kone Borsellino-lendimport^[2] (paginoiš Palermo-lendimport, PMO / LICJ, 8,1 mln passažiroid vl 2023) sijadase 32 kilometras päivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi Punta Raisi-ezilidnas. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe verhiže maihe, Italijadme, mugažo AÜV:oihe da Tunisha.

Galerei

Normannan pert'kulu vl 2019 (Palazzo dei Normanni, 1130), ende Sicilijan kunigahiden rezidencii, nüg. privatine muzei
Jumalanmaman Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert' (riman katoline) i torg senno, vn 2012 nägu suvespäi
Italijan bank Palermos vl 2003
Palermon universitetan inženerine fakul'tet (2010)
Massimo-teatr (2019)
Palermon Keskuzližen raudtestancijan sauvuz vl 2011