Tunis
Flag
|
Valdkundznam
|
| Pälidn | Tunis-lidn |
| Eläjiden lugu (2018) | 11,516,189[1] ristitud |
| Pind | 163,610 km² |
| |
| Kel' | araban |
| Valdkundan pämez' | Kajis Sajid |
| Päministr | Naila Buden Romdan |
| Religii | islam |
| Valüt | Tunisan dinar (TND) |
| Internet-domen | .tn, تونس. |
| Telefonkod | +216 |
| Aigvö | UTC+1 |
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat Tunis, täuz' oficialine nimi — Tunisan Tazovaldkund (arab.: الجمهورية التونسية Al' Džumhurijja at-Tunisijja), om valdkund Pohjoižafrikas Keskmeren suvirandpolel. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tunis-lidn.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 1956 keväz'kun 6. päiväl Tunis tedištoiti ripmatomut Francijaspäi.
Jäl'gmäine kudenz' lugul Konstitucii[2] om väges vspäi 2014.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Tunis om mavaldkundröunoiš Alžiranke päivlaskmas (röunan piduz — 965 km) da Livijanke suvipäivnouzmas (459 km). Ühthine röunoiden piduz om 1424 km. Mererandan piduz om 1148 km.
Tunisan pind om 163 610 km², niiden keskes saum vezid om 5%. Kaikiš korktemb čokkoim om Šambi-mägi, 1544 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Šott el' Gars, −17 m valdmeren pindan al.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, fosforitad.
Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]
Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (arab.: رئيس الجمهورية التونسية Rajijs al'-Džumhurijat al'-Tunisija), hän-žo armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.
Palament om üks'kodine Rahvahan Ezitajiden Suim (arab.: مجلس نواب الشعب Madžlis Nuvvāb aš-Šab). Kaik rahvaz valičeb sen 217 ühtnijad videks vodeks. Edel 2011. vot parlament oli kaks'kodine.
Prezidentan valičendad oliba vn 2019 15. sügüz'kud i 13. redukud. Kajis Sajid om valitud 72,71% rezul'tatanke kahtendes turas da radab prezidentan vs 2019 redukun 23. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden jargvaličendad (2. kucund) oliba tehtud vn 2019 6. päiväl redukud. Hišam Mašiši radoi edeližen päministran (01.09.2020 — 25.07.2021). Naila Buden Romdan om pandud päministran radsijale vn 2021 29. päiväl sügüz'kud ohjastusen formiruindan täht, hän om ezmäine naine valdkundas sil radnikusel.
Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]
Kacu kirjutuz: Tunisan administrativiž-territorialine jagand.
Tunisas om 24 agjad (vilajet:ad). Agjad alajagasoiš 264 ümbrikoks (delegacijaks).
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Tunisas elädas tunisalaižed, heišpäi 98..99% oma arabialaižed-islamanuskojad. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 10 982 754 eläjad[3]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2004): Sfaks i Sus.
Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]
Tunisan päeksport (2012) om kivivoi, elektromašiništ da vas'kne vanuim, sobad; toine eksport — fosfatad, puvoi.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ Tunisan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Tunisan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
- ↑ Tunisan ristitišt. — Tunisan statistikan nacionaline institut (ins.nat.tn). (angl.)
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Tunisan ohjastusen oficialine sait (ministeres.tn). (arab.) (fr.)
- Tunisan Ezitajiden Kodin oficialine sait (anc.tn). (arab.) (fr.)
 |
Tunis Vikiaitas |
| Afrikan valdkundad | ||
 | ||
|
1 Om Azijas mugažo. |