Tunis

Tunisan Tazovaldkund
الجمهورية التونسية
(*Al' Džumhurijja at-Tunisijja*)
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Tunis-lidn
Eläjiden lugu (2018)	11,516,189 ristitud
Pind	163,610 km²
Kel'	araban
Valdkundan pämez'	Kajis Sajid
Päministr	Jusef Šahed
Religii	islam
Valüt	Tunisan dinar (TND)
Internet-domen	.tn, تونس.
Telefonkod	+216
Aigvö	UTC+1

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Tunis, täuz' oficialine nimi — Tunisan Tazovaldkund (arab.: الجمهورية التونسية Al' Džumhurijja at-Tunisijja), om valdkund Pohjoižafrikas Keskmeren suvirandpolel. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tunis-lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1956 keväz'kun 6. päiväl Tunis tedištoiti ripmatomut Francijaspäi.

Jäl'gmäine kudenz' lugul Konstitucii^[2] om väges vspäi 2014.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tunisan topografine kart.

Tunis om mavaldkundröunoiš Alžiranke päivlaskmas (röunan piduz — 965 km) da Livijanke suvipäivnouzmas (459 km). Ühthine röunoiden piduz om 1424 km. Mererandan piduz om 1148 km.

Tunisan pind om 163 610 km², niiden keskes saum vezid om 5%. Kaikiš korktemb čokkoim om Šambi-mägi, 1544 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Šott el' Gars, −17 m valdmeren pindan al.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, fosforitad.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (arab.: رئيس الجمهورية التونسية Rajijs al'-Džumhurijat al'-Tunisija), hän-žo armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.

Palament om üks'kodine Rahvahan Ezitajiden Suim (arab.: مجلس نواب الشعب‎ Madžlis Nuvvāb aš-Šab). Kaik rahvaz valičeb sen 217 ühtnijad videks vodeks. Edel 2011. vot parlament oli kaks'kodine.

Prezidentan valičendad oliba vn 2019 15. sügüz'kud i 13. redukud. Kajis Sajid om valitud 72,71% rezul'tatanke kahtendes turas da radab prezidentan vs 2019 redukun 23. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden jargvaličendad (2. kucund) oliba tehtud vn 2019 6. päiväl redukud. Jusef Šahed radab päministran vs 2016 elokun 27. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kacu kirjutuz: Tunisan administrativiž-territorialine jagand.

Tunisas om 24 agjad (vilajet:ad). Agjad alajagasoiš 264 ümbrikoks (delegacijaks).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tunisas elädas tunisalaižed, heišpäi 98..99% oma arabalaižed-islamanuskojad. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 10 982 754 eläjad^[3]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2004): Sfaks i Sus.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tunisan päeksport (2012) om kivivoi, elektromašiništ da vas'kne vanuim, sobad; toine eksport — fosfatad, puvoi.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tunisan ohjastusen oficialine sait (ministeres.tn). (arab.) (fr.)
Tunisan Ezitajiden Kodin oficialine sait (anc.tn). (arab.) (fr.)

Tunis Vikiaitas

	Afrikan valdkundad
	Alžir \| Angol \| Benin \| Botsvan \| Burkina Faso \| Burundi \| Čad \| Džibuti \| Efiopii \| Egipt¹ \| Ekvatorialine Gvinei \| Eritrei \| Esvatini \| Gabon \| Gambii \| Gan \| Gvinei \| Gvinei-Bisau \| Jemen¹ \| Kabo Verde \| Kamerun \| Kenii \| Keskafrikan Tazovaldkund \| Komoran Sared \| Kongon Demokratine Tazovaldkund \| Kongon Tazovaldkund \| Kot d'Ivuar \| Lesoto \| Liberii \| Livii \| Madagaskar \| Malavi \| Mali \| Marok \| Mavrikii \| Mavritanii \| Mozambik \| Namibii \| Niger \| Nigerii \| Ruand \| San Tome da Prinsipi \| Seišelan Sared \| Senegal \| Sjerra Leone \| Somali \| Sudan \| Suviafrikan Tazovaldkund \| Suvisudan \| Zambii \| Zimbabve \| Tanzanii \| Togo \| Tunis \| Ugand
	¹ Om Azijas mugažo.

[1] Tunisan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Tunisan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

[3] Tunisan ristitišt. — Tunisan statistikan nacionaline institut (ins.nat.tn). (angl.)

[1]

[2]

[3]