Tunis

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tunisan Tazovaldkund
الجمهورية التونسية
(Al' Džumhurijja at-Tunisijja)
 Flag
Flag of Tunisia.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Tunisia.svg
Pälidn Tunis-lidn
Eläjiden lugu (2018) 11,516,189[1] ristitud
Pind 163,610 km²
Tunisan Tazovaldkund الجمهورية التونسية (Al' Džumhurijja at-Tunisijja)
Kel' araban
Valdkundan pämez' Kajis Sajid
Päministr sija om vakantine
Religii islam
Valüt Tunisan dinar (TND)
Internet-domen .tn, تونس.
Telefonkod +216
Aigvö UTC+1
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Tunis, täuz' oficialine nimi — Tunisan Tazovaldkund (arab.: الجمهورية التونسية Al' Džumhurijja at-Tunisijja), om valdkund Pohjoižafrikas Keskmeren suvirandpolel. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tunis-lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1956 keväz'kun 6. päiväl Tunis tedištoiti ripmatomut Francijaspäi.

Jäl'gmäine kudenz' lugul Konstitucii[2] om väges vspäi 2014.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tunisan topografine kart.

Tunis om mavaldkundröunoiš Alžiranke päivlaskmas (röunan piduz — 965 km) da Livijanke suvipäivnouzmas (459 km). Ühthine röunoiden piduz om 1424 km. Mererandan piduz om 1148 km.

Tunisan pind om 163 610 km², niiden keskes saum vezid om 5%. Kaikiš korktemb čokkoim om Šambi-mägi, 1544 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Šott el' Gars, −17 m valdmeren pindan al.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, fosforitad.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (arab.: رئيس الجمهورية التونسية Rajijs al'-Džumhurijat al'-Tunisija), hän-žo armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.

Palament om üks'kodine Rahvahan Ezitajiden Suim (arab.: مجلس نواب الشعب‎ Madžlis Nuvvāb aš-Šab). Kaik rahvaz valičeb sen 217 ühtnijad videks vodeks. Edel 2011. vot parlament oli kaks'kodine.

Prezidentan valičendad oliba vn 2019 15. sügüz'kud i 13. redukud. Kajis Sajid om valitud 72,71% rezul'tatanke kahtendes turas da radab prezidentan vs 2019 redukun 23. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden jargvaličendad (2. kucund) oliba tehtud vn 2019 6. päiväl redukud. Hišam Mašiši radoi edeližen päministran (01.09.2020 — 25.07.2021).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Tunisan administrativiž-territorialine jagand.

Tunisas om 24 agjad (vilajet:ad). Agjad alajagasoiš 264 ümbrikoks (delegacijaks).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tunisas elädas tunisalaižed, heišpäi 98..99% oma arabialaižed-islamanuskojad. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 10 982 754 eläjad[3]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2004): Sfaks i Sus.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tunisan päeksport (2012) om kivivoi, elektromašiništ da vas'kne vanuim, sobad; toine eksport — fosfatad, puvoi.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Tunisan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Tunisan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  3. Tunisan ristitišt. — Tunisan statistikan nacionaline institut (ins.nat.tn). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.