Esvatini

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Esvatini
Kingdom of Eswatini (angl.)
Umbuso weSwatini (svaz.)
 Flag
Flag of Eswatini.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Eswatini.svg
Pälidn Mbabane
Eläjiden lugu (2018) 1,087,200[1] ristitud
Pind 17,364 km²
Esvatini Kingdom of Eswatini (angl.) Umbuso weSwatini (svaz.)
Kel' anglijan, svazin
Valdkundan pämez' Msvati III
Päministr Ambroz Mandvulo Dlamini
Religii hristanuskond, paganuz, islam
Valüt esvatinin lilangeni (SZL)[2]
Internet-domen .sz
Telefonkod +268
Aigvö UTC+2

Esvatini, täuz' oficialine form — Esvatinin Kunigahuz (angl.: Kingdom of Eswatini, svazin kelel Umbuso weSwatini), om mererandatoi valdkund Afrikan suvipalas. Sen administrativine pälidn om Mbabane, kunigahan pälidn da parlamentan ištmižsija om Lobamb.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1968 sügüz'kun 6. päiväl Esvatini tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi, sen jäl'ghe 50 vot nimitihe Svazilend:aks.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 2005, se oli sätud kunigahan iniciativan mödhe[3].

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Esvatinin topografine kart.

Esvatini om röunoiš Suviafrikan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, suves, päivlaskmas da pohjoižes (röunan piduz — 430 km), mugažo Mozambikanke päivnouzmas (105 km). Ühthine röunoiden piduz om 535 km. Esvatini om mererandatoi valdkund.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Emlembe-mägi, 1862 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Usutsu-jogel, 21 m ülemb mert. Päjogi om Lusutflu (Maputu)-jogi.

Esvatinin klimat märičese korktusel meren pindan päl. Ülähan ven mägiklimat om, alemba subekvatorialižen klimatan zon levineb. Tropine klimat om alahan. Heinkun lämuz om +12 C°, uhokun — +23 C°. Paneb sadegid 1200..1400 millimetraspäi vodes päivlaskmal (ven mägiklimat) 500..700 millimetrhasai päivnouzmal alangol.

Kacmata valdkundan pen'he pindha, erazvuitte klimat tob voimust kazda floran 2400 erikoile.

Londuseližed pävarad oma kivihil', asbest, mec, gidroenergii; toižed varad oma kuld da diamantad.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Esvatinin parlament Lobambas.

Esvatini om konstitucine monarhii de jure da absolütine monarhii de fakto. Se om unitarine valdkund. Kaik politižed partijad oma kel'tud. Vspäi 1986 valdkundan pämez' om Msvati III-kunigaz. Nügüd' hän om üks'jäine absolütine monarh Afrikas. Kunigaz paneb päministrad radsijha, kunigaz-žo om armijan päkäsknikaks.

Parlament (angl.: Parliament, svaz.: Libandla) om kaks'kodine, se vaiše nevob kunigahale. Üläkodi om Senat (svaz. Indlu yeTimphunga) 30 ühtnijanke, heišpäi alakodi valičeb 10, kunigaz paneb 20. Alakodi om Nacionaline Suim (angl.: House of Assembly of Eswatini), mülüb 69 ühtnijad (59 — kaikuččes inkhundla:späi, 10 vai sen enamba — kunigaz paneb). Valičendad parlamentha oleldas kerdan vides vodes. Parlamentan ühtnikoiden keskes naižid pidab olda enamba 30 procentad.

Vl 2018 elokun 18. päiväl i sügüz'kun 21. päiväl parlamentan järgenduseližed kaks'pordhižed valičendad oliba. Ambroz Mandvulo Dlamini radab päministran vs 2018 redukun 27. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Svazilendan administrativiž-territorialine jagand.

Esvatinin Kunigahuz jagase 4 agjaks (regionaks, ümbrikoks). Agjad alajagasoiš 12 municipalitetha, ned — 55 inkhundl:aha (äilugu tinkhundla).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Esvatiniš elädas svazilaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 1 106 000 eläjid.[4]

Uskondan mödhe (2015): hristanuskond — 90%, islam — 2%, toižed uskondad — 8% (sidä kesken bahai, buddizm, induizm, paganuz, judaizm).

Esvatinin järedad lidnad (enamba 60 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Manzini (ekonomine pälidn), Mbabane (administrativine pälidn). Toižiš 18 lidnoiš ristitišt om penemb mi 10 tuhad ristituid.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Esvatinin päeksport oli sahar (21%), fruktad (15%), odorantad (14%), sobad (12%); toine eksport — cellüloz, elektromašiništ, kuld.

Suviafrikan Tazovaldkund om Esvatinin pätorguindpartnör (kunigahusen eksportan koume videndest i importan nell' videndest).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Esvatinin ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Mugažo kävutadas suviafrikan randad.
  3. Vn 2005 Esvatinin Konstitucii indexmundi.com-saital. (angl.)
  4. Swaziland. — International Monetary Fund (Rahvahidenkeskeine valütfond, imf.org). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.