Esvatini

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Esvatini
Kingdom of Eswatini(angl.)
Umbuso weSwatini (svaz.)
 Flag
Flag of Swaziland.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Swaziland.svg
Pälidn Mbabane
Eläjiden lugu (2014) 1 106 000[1] ristitud
Pind 17 364 km²
EsvatiniKingdom of Eswatini(angl.)Umbuso weSwatini (svaz.)
Kel' anglijan, svazin
Valdkundan pämez' Msvati III
Päministr Barnabas Sibusiso Dlamini
Religii hristanuskond, paganuz, islam
Valüt Svazilendan lilangeni (SZL)[2]
Internet-domen .sz
Telefonkod +268
Aigvö UTC+2

Esvatini, täuz' oficialine form — Esvatinin Kunigahuz (angl.: Kingdom of Eswatini, svazin kelel Umbuso weSwatini), om mererandatoi valdkund Afrikan suvipalas. Sen administrativine pälidn om Mbabane, kunigahan pälidn da parlamentan ištmižsija om Lobamb.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1968 sügüz'kun 6. päiväl Esvatini tedoti ripmatomudes Sures Britanijaspäi, sen jäl'ghe 50 vot nimitihe Svazilend:aks.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 2005, se oli sätud kunigahan iniciativan mödhe[3].

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Esvatinin topografine kart.

Esvatini om röunoiš Suviafrikan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, suves, päivlaskmas da pohjoižes (röunan piduz — 430 km), a mugažo Mozambikanke päivnouzmas (105 km). Ühthine röunoiden piduz om 535 km. Esvatini om mererandatoi valdkund.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Emlembe-mägi, 1862 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Usutsu-jogel, 21 m ülemb mert. Päjogi om Lusutflu (Maputu)-jogi.

Esvatinin klimat märičese korktusel meren pindan päl. Ülähan ven mägiklimat om, alemba subekvatorialižen klimatan zon levineb. Tropine klimat om alahan. Heinkun lämuz om +12 C°, uhokun — +23 C°. Paneb sadegid 1200..1400 millimetraspäi vodes päivlaskmal (ven mägiklimat) 500..700 millimetrhasai päivnouzmal alangol.

Kacmata valdkundan pen'he pindha, erazvuitte klimat tob voimust kazda floran 2400 erikoile.

Londuseližed pävarad oma kivihil', asbest, mec, gidroenergii; toižed varad oma kuld da almazad.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Esvatinin parlament Lobambas.

Esvatini om konstitucine monarhii de jure da absolütine monarhii de fakto. Se om unitarine valdkund. Kaik politižed partijad oma kel'tud.

Vspäi 1986 valdkundan pämez' om Msvati III-kunigaz. Nügüd' hän om üks'jäine absolütine monarh Afrikas. Kunigaz paneb päministrad radsijha, kunigaz-žo om armijan päkäsknikaks.

Parlament om kaks'kodine, se vaiše nevob kunigahale. Üläkodi om Senat 30 ühtnijanke (10 heišpäi — alakodi valičeb, 20 — kunigaz paneb). Alakodi om Nacionaline Suim, mülüb 65 ühtnijad (55 — kaikuččes inkhundla:späi, 10 — kunigaz paneb). Valičendad parlamentha oleldas kerdan vides vodes. Parlamentan ühtnikoiden keskes naižid pidab olda enamba 30 procentad.

Vl 2013 sügüz'kun 20. päiväl parlamentan järgenduseližed valičendad oliba.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Svazilendan administrativiž-territorialine jagand.

Esvatinin Kunigahuz jagase 4 agjaha (regionha, ümbrikho). Agjad alajagasoiš 12 municipalitetha, ned — 55 inkhundl:aha (äilugu tinkhundla).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Esvatiniš elädas svazilaižed.

Esvatinin järedad lidnad (enamba 60 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Manzini (ekonomine pälidn), Mbabane (administrativine pälidn). Toižiš 18 lidnoiš ristitišt om penemb mi 10 tuhad ristituid.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Esvatinin päeksport oli sahar (21%), fruktad (15%), odorantad (14%), sobad (12%); toine eksport — cellüloz, elektromašiništ, kuld.

Suviafrikan Tazovaldkund om Esvatinin pätorguindpartnör (kunigahusen 60% eksportad da 80% importad).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Swaziland. — International Monetary Fund (imf.org). (angl.)
  2. Mugažo kävutadas suviafrikan randad.
  3. Esvatinin Konstitucii (2005). — Indexmundi.com. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.