Gambii

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Gambijan Islamine Tazovaldkund
Islamic Republic of the Gambia
 Flag
Flag of The Gambia.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of The Gambia.svg
Pälidn Banžul
Eläjiden lugu (2018) 2,092,731[1] ristitud
Pind 11,295[1] km²
Gambijan Islamine Tazovaldkund Islamic Republic of the Gambia
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Adama Berrou
Päministr eile olmas
Religii islam
Valüt gambijan dalasi (GMD)
Internet-domen .gm
Telefonkod +220
Aigvö UTC+0
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Gambii (angl.: The Gambia [ˈɡæmbiə]), täuz' oficialine nimituz — Gambijan Islamine Tazovaldkund (angl.: Islamic Republic of the Gambia), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, Atlantižen valdmeren randpolel. Sen pälidn om Banžul.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1965 18. päiväl uhokud Gambii tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Sodakukerdused oleliba valdkundas vll 1981 i 1994, niiden onetomad naprindad oleskeliba (vozil 2006, 2009).

Jäl'gmaine Konstitucii[2] om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 1996 elokus, se tuli väghe vl 1997 vilukun 16. päiväl. Vl 2015 tal'vkun 12. päiväl edeline Jaija Džamme-prezident tedoti Gambijad Islamižeks Tazovaldkundaks, islam om valdkundaline religii.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gambijan reljefan kart.

Gambii om anklav Senegalan südäimes, otab Gambii-jogen molembid randoid päiči sen niškoid. Territorijan kaikiš levedamb sija pidusen mödhe om 48 km läz jogensud, sigä-žo Gambii-jogen kaikiš suremb leveduz — 16 km. Valdkund om läz 4 sadad kilometrad pitte.

Gambii om mavaldkundröunoiš Senegalanke pohjoižes, päivnouzmas da suves, röunan piduz — 749 km. Valdmererandanpird om 80 km päivlaskmas. Veden pind — 1295 km² (valdkundan territorijan ühesandez)[1].

Mererandaline tazangišt vajehtab kukhiže. Letkesine tazangišt om valdkundan südäimen päivnouzmas. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Rusked kall', 53 m valdmeren pindan päl.

Klimat om subekvatorialine, sättub vedamha maižandust. Vodes om kaht sezonad sel'ktoidenke aigröunoidenke. Vihmsezonan aigan (kezaku-kül'mku) om räk, paneb sadegid 1450 mm mererandpolel da 920 mm man südäimes. Kuiv sezon om vilumb, vedase kül'mkuspäi semendkuhusai, sen aigan kuiv harmatan-tullei puhub Saharaspäi. Vilukun keskmäine lämuz om +23..+24 C°, semendkun-kezakun +27..+32 C° (räkämb päivnouzmpolele).

Londuseližed pävarad oma lete (stöklid tegemha kožui), titankivendod (il'menit da rutil); toižed varad — cirkon, tin, kala.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gambijan prezidentan lendim Banžulan rahvahidenkeskeižel lendimportal.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo armijan päkäsknik da ohjastusen pämez'. Prezident paneb varaprezidentad da ohjastusen ministrid radsijha (heile ei sa olda parlamentan ühtnijoin). Konstitucijan mödhe, kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, strokuiden lugu om röunadusita. Vaiše valitud parlamentha ristitule sab olda kandidatan.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (angl.: National Assembly) 53 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb sen 48 ühtnijad, völ 5 ühtnijad prezident paneb radsijha. Valdatusiden strok om viž vot.

Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vl 2016 tal'vkun 1. päiväl. Adama Berrou om nügüdläine prezident, koumanz' lugul, sai 43,3%. Edeline Jaija Džamme-prezident sai sijad vl 1994 sodakukerdusen satuseks, vll 1996−2016 hän radoi valitud prezidentaks nell' strokud jäl'geten, andoi valdoiktusid vl 2017 vilukun 21. päiväl Senegalan i Nigerijan sodavägiden tulendan jäl'ghe. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vl 2017 sulakun 6. päiväl.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Gambijan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund jagase 5 agjaks (angl.: division «nevondkund») da pälidnan territorijaks. Agjad alajagasoiš 33 ümbrikoks (angl. district).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gambijas elädas gambijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 1 925 527 eläjad. Kaik om 6 igähišt rahvahad.

Uskondan mödhe (2013): islamanuskojad — 95,7%, hristanuskojad — 4,2%, religijatomad — 0,1%, märhapanendata — 0,1%.

Kaikuččel vodel radnikad Senegalas, Mališ da Gvinejaspäi tuldas arahisan obrädindan täht. Üks'jäine valdkundröun Senegalanke om znamastadud hubin da seižub varjoičendata. Gambijan eläjad mugažo voidas lähtta da pörttas tugedusita.

Gambijan toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2007, surembaspäi penembha): Serekund (kaikiš suremb lidn), Brikam. Kaik om 13 lidnad enamba 10 tuh. eläjidenke.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Gambijan päeksport oli arahisan voi da pähkmed (kokospal'man, Brazilijan da kešjupähkmed) (32%), sobad (14%), fruktad (10%), titankivend (5%); toine eksport — maidproduktad, kala, čai, letked, kuld, akkumulätorbatarejad; äi toštmižeksportad Senegalaspäi.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 1,2 Vn 2018 heinkun Gambijan ristitišton endustuz // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Gambijan Tazovaldkundan Konstitucii ncce.gm-saital. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.