Tin

Tin

50	0 0 4 18 18 8 2
Sn 118,71
Tin

Tin (Sn — stannum latinan kelel) om 50nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländen gruppan päalagruppas, tabluden videndes periodas.

Element om harvahk Man kores, otab 10⁻⁴% massan mödhe (47. sija). Ei voi löuta sidä puhthas olendas, no levitadud kassiterit-mineral (SnO₂) kogoneb koumhesai nelländest tinaspäi. Tinal luja znamoičend om olnu ristitun civilizacijan istorijas kaiken. Tin om bronzan päkomponent, i sikš bronzaigan se oli olnu «strategižen» metallan.

Tin-metall paloiš om varuitoi, sen pölün i purun palaižed oma toksižed (voib 2 grammhasai). Om olmas morijoid tinan ühthendoiden keskes.

Fizižed ičendad

Tin om kebn tagokaz hobedaižvauged metall. Tetas nell' allotropišt modifikacijad: α, β, γ i σ, kaks' jäl'gmäižed oma olmas korktan painuden al. Kändusen α (hahkalaz tin) → β (vauged tin) lämuz om +13,2 C°.

Atommass — 118,71. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,31 g/sm³. Suladandlämuz — 231,9 K. Kehundlämuz — 2543 K.

Londuseline tin kogoneb kümnes stabiližes izotopaspäi (kaikiš suremb lugu elementoiden keskes): 112-atommassanke (0,96% massan mödhe), 114 (0,66%), 115 (0,35%), 116 (14,30%), 117 (7,61%), 118 (24,03%), 119 (8,58%), 120 (32,85%), 122 (4,72%) i 124 (5,94%). Tetas mugažo 29 ratud radioaktivišt izotopad 99..111, 113, 121, 123, 125..137 atommassanke, i voib olda olmas 33 izomärad.

Kävutand

Ottas kävutamižhe metallad krepindaks i ühthesuladusiš tobjimalaz: pakuitez (mülüd, fol'g) sömtavaroiden täht, elektrotehnižed ühtištoitused, torved, pörutüged (babbit-ühthesuladuz), akkumulätoriden anodad, tarbhaine ližaduz titanan i cirkonijan ühthesuladusiš.

Irdkosketused

• Tin webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz tinas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)