Ksenon

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Täuttud ksenonan plazmal stökolturud, ratas gazlasketusil.
54
0
0
8
18
18
8
2
Xe
131,293
Ksenon
Ksenonan spektr.

Ksenon (Xexenon latinan kelel) om 54nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesanden gruppan päalagruppas, tabluden videndes periodas.

Element om harv londuses. Anglijalaižed himikad Uil'jam Ramzei i Moris Travers avaižiba ksenonan vl 1898 kriptonan ližasegoituseks — il'man palaks.

Ksenonal ei ole nimittušt biologišt rolid.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ksenon om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta.

Atommass — 131,293. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, 0 C°) — 0,005894 g/sm³; (nozolas olendas, −109 C°) — 2,942 g/sm³. Suladandlämuz — 161,3 K. Kehundlämuz — 166,1 K.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.