Kalii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Metalline kalii.
19
0
0
0
1
8
8
2
K
39,0983
Kalii

Kalii (Kkalium latinan kelel) om 19nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtenden gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas.

Kalii om levitadud Man kores, sen seičemenz' element (2,4%) i videnz' metall. Element om lujas aktivine himižešti, i sikš ei voi löuta sidä londuses puhthas olendas, necil se om lujas natrijha pojav.

Vl 1807 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai puhtast kalijad ezmäižen kerdan sen nozolan gidrohapandusen (KOH) elektrolizan abul. Nimituz libub araban al'-kali-sanaspäi «potaš» (kalijan karbonat).

Kalijan biologine ühtnend om tarbhaine. Stajad mülütadas kalijad, sen mairiž voib kucta kibuid eläbil olijoil. Sadud kalijan soliden ühesa kümnendest ümbriratas mineraližikš heretusikš.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kalii om pehmed hobedaižvauged muglmetall. Kristalline segluz om kubine.

Atommass — 39,0983. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,856 g/sm³. Suladandlämuz — 336,8 K (63,65 C°). Kehundlämuz — 1047 K (773,85 C°).

Londuseline kalii kogoneb koumes izotopaspäi, kaks' niišpäi oma stabiližed: 39K (93,258%), 40K (0,0117%, T½ — 1,25 mlrd vot) i 41K (6,730%). Kaikuččel sekundal 40K-izotopan 4 tuhad čihodamižid tegese ristitun hibjas, voib kodvda dozimetrid kalijan kodiühtnendoil (potaš, kalijan hlorid, kalijan nitrat-selitr). Tetas mugažo 21 ratud radioaktivišt izotopad 32..38, 42..55 atommassanke, i niiden 4 izomärad, kaikiš hätkemb om 41K-izotop, sen T½=22,3 časud.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kalii muigotub il'mas teravas, sädab gidrohapandust vedes poukahtusel, ujub sen pindal. Pidab kaita metallad karasinas, benzinas vai silikonas. Muigotandmärad: +1, 0. Luja endištai. Ani eile metallan reakcijad azotanke. Rikin i azotan muiktused palastudas kalijal. Kalijan ühthesuladuz natrijanke om nozol honuzližel lämudel.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]