Kalii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Metalline kalii.
19
0
0
0
1
8
8
2
K
39,0983
Kalii

Kalii (Kkalium latinan kelel) om 19nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Kalii om levitadud Man kores, sen seičemenz' element (2,4%) i videnz' metall. Element om lujas aktivine himižešti, i sikš ei voi löuta sidä londuses puhthas olendas, necil se om lujas natrijha pojav.

Vl 1807 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai puhtast kalijad ezmäižen kerdan sen nozolan gidrohapandusen (KOH) elektrolizan abul. Nimituz libub araban al'-kali-sanaspäi «potaš» (kalijan karbonat).

Kalijan biologine ühtnend om tarbhaine. Stajad mülütadas kalijad, sen mairiž voib kucta kibuid eläbil olijoil. Sadud kalijan soliden ühesa kümnendest ümbriratas mineraližikš heretusikš.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kalii om pehmed hobedaižvauged muglmetall. Kristalline segluz om kubine.

Atommass — 39,0983. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,856 g/sm³. Suladandlämuz — 336,8 K (63,65 C°). Kehundlämuz — 1047 K (773,85 C°).

Londuseline kalii kogoneb koumes izotopaspäi, kaks' niišpäi oma stabiližed: 39K (93,258%), 40K (0,0117%, T½ — 1,25 mlrd vot) i 41K (6,730%). Kaikuččel sekundal 40K-izotopan 4 tuhad čihodamižid tegese ristitun hibjas, voib kodvda dozimetrid kalijan kodiühtnendoil (potaš, kalijan hlorid, kalijan nitrat-selitr). Tetas mugažo 21 ratud radioaktivišt izotopad 32..38, 42..55 atommassanke, i niiden 4 izomärad, kaikiš hätkemb om 41K-izotop, sen T½=22,3 časud.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kalii muigotub il'mas teravas, sädab gidrohapandust vedes poukahtusel, ujub sen pindal. Pidab kaita metallad karasinas, benzinas vai silikonas. Muigotandmärad: +1, 0. Luja endištai. Ani eile metallan reakcijad azotanke. Rikin i azotan muiktused palastudas kalijal. Kalijan ühthesuladuz natrijanke om nozol honuzližel lämudel.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]