Arsen

Vikipedii-späi
Puhtaz arsen
33
0
0
0
5
18
8
2
As
74,92159
Arsen

Arsen (Asarsenicum latinan kelel) om 33nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Arsen om harv londuses, pala Man kores — 1,7 grammad tonnas. Voib löuta puhthas olendas lujas harvoin. Vl 1789 francijalaine Antuan Loran Lavuaz'je-himik sai puhtast arsenad ezmäižen kerdan mineralaspäi. Latinine nimituz sündui persijan kelen زرنيخ (zarnik)-sanaspäi «pakuine kuldakaz muju», kävutadas muga arsenan sul'fidad (As2S3).

Arsen da kaik sen ühtnendad oma morijad da kancerogenižed, ottihe azegeks Ezmäižen mail'man sodan aigan. Territorijan redustoitand arsenal oleskeleb kuldan samižen tahondoiš.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Puhtaz arsen om räbed terazmujuine metalloid (pol'metall) vihandanke ližamujunke tobjimalaz (kaikiš levitadud form). Toižed kaks' allotropišt formad oma pakuine i must arsen. Kristalline segluz om trigonaline romboedrine.

Atommass — 74,92159. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 5,73 g/sm³ (hahk arsen). Sublimacijan lämuz — 887 K (615 C°).

Londuseline arsen kogoneb üks'jäižes stabiližes 75As-izotopaspäi. Tetas mugažo 32 ratud radioaktivišt izotopad 60..74, 76..92 atommassanke i niiden 10 izomärad, kaikiš hätkemban 73As-izotopan pol'čihodamižen pord om 80,3 päiväd.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ottas kävutamižhe mectusen hahktinaižen henikon tehmižes ližaduseks kändmaha heničuid šurunvuiččikš. Kävutadas heitmaha karvad nahkoišpäi niiden ümbriradmižes. Tehtas pol'veimid (oz., gallijan arsenidaspäi). Sadas bengaližid lämoid.

Vauktan arsenan (As2O3) mail'man tehmine oli 36,4 tuhad tonnoid vl 2014. Kaikiš znamasižemb samine (tuha tonnoid da sen enamba, 2014) om neniš valdkundoiš: Kitai (70%), Marok (22%), Venäma, Bel'gii.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]