Astat

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
85
0
7
18
32
18
8
2
At
209,9871
Astat

Astat (At) om 85nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemenden gruppan päalagruppas, tabluden kudendes periodas. Astat om kaikiš harvemb himine element londuses. Sil om 33 stabilitont izotopad. Astat-210-izotopan pol'čihodamižen pord om kaikiš pit'kemb — 8 časud 6 minutad.

Puhtaz astat — stabilitomad muzasinižed kristallad. Astatan fizižed ičendad tetas pahoin, sikš miše tedomehil ei ole necen elementan sättujad verdad. Tetas, miše se om galogen.

Astat avaitihe vl 1940 Kalifornižes universitetas.

Astat om luja morim!

Atommass — 209,9871. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,35±0,15 g/sm³. Suladandlämuz — 575 K. Kehundlämuz — 610 K.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.