Astat

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Astat
85
0
7
18
32
18
8
2
At
209,9871
Astat

Astat (At - astatium latinan kelel, amuižgrekan kelen ἄστατος-sanaspäi — «seižmatoi», «stabilitoi») om 85nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemenden gruppan päalagruppas, tabluden kudendes periodas.

Astat om kaikiš harvemb himine element londuses. Se avaitihe vl 1940 Kalifornižes universitetas. Elemental om 33 stabilitont izotopad. Astat-210-izotopan pol'čihodamižen pord om kaikiš hätkemb — 8 časud 6 minutad.

Astat om luja morim!

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Puhtaz astat — stabilitomad muzasinižed kristallad. Astatan fizižed ičendad tetas pahoin, sikš miše tedomehil ei ole necen elementan sättujad verdad. Tetas, miše se om galogen.

Atommass — 209,9871. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,35±0,15 g/sm³. Suladandlämuz — 575 K. Kehundlämuz — 610 K.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.