Vanadii
23 |
0
0 0 2 11 8 2 |
V 50,9415 |
|
Vanadii |
Vanadii (V — vanadium latinan kelel) om 23nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan laptalagruppas, VB), tabluden nelländes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vanadii om harv londuses, ei voi löuta sidä joudjas olendas. Kaks'kümnenz' element Man kores levigandusen mödhe (0,016 % massha kacten), mülündmär Man valdmeres om 3⋅10−7 %. Mehikon eläi Andres Manuel' del' Rio-mineralolog avaiži vanadijad ezmäižen kerdan vl 1801. Ročine Nil's Sefström-himik avaiži metallad tošti vl 1830 raudkivendos. Element sädab ühtnendoid čomidenke mujuidenke, sikš nimitihe Skandinavijan Freja-jumalnaižen amuižen Vanadís-nimen mödhe («Vanoiden tütär»). Britanine Genri Enfild Rosko-himik sai vanadijad metalližes nägus ezmäižen kerdan vl 1867 vanadijan hloridan (II) endištusel vezinikan abul. Sadas raudkivendon ümbriradmiženke tobjimalaz. Kaikiš suremb vanadijan keskmäine pala om gabbro- i bazal't-kivisuguiš (230..290 g/t).
Vanadii i kaik sen ühtnendad oma toksižed.
Fizižed ičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vanadii om plastine hobedaižhahk metall, kudamban irdnägu lujas koskub terashe. Kändihe dropkaks enamba 300 C° lämudel. Irdpol'ne muju rippub hapandusen kerthen sanktusespäi.
Atommass — 50,9415. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,11 g/sm³. Suladandlämuz — 2183 K (1910 C°). Kehundlämuz — 3680 K (3407 C°).
Londuseline vanadii kogoneb kahtes izotopaspäi: 50V (0,25 %, T½ — 1,5 × 1017 vot) i stabiline 51V (99,75 %). Tetas mugažo 24 ratud radioaktivišt izotopad 40..49 i 52..65 atommassanke, niiden viž izomärad oma löutud. Kaikiš hätkemb om 49V-izotop 329 päivest pol'čihodamižen pordonke, sid' 48V (T½=15,97 päivest) i vanadii-47 (32,6 minutad).
Himižed ičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Metall om seižui merivet, muiktusiden segoitesid i gidrohapandusid vaste. Muigotandmärad: +5..+2 i 0 tobjimalaz, mugažo voib olda +1, −1 i −3. Sädab hapandusid i galogenühtnendoid, vanadijan muiktust, klatratoid vedenke (akvakompleksoid).
Kävutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ottas kävutamižhe avaros kovitamha raudan ühthesuladusid, tehtas instrumentid i likutimiden tulkmid. Kävutadas vanadijan hapandusid rikmuiktusen tehmižen katalizatoraks, akkumulätoriden elektrodikš, veden tegimištoližen termohimižen palastusen täht.
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Vanadii webelements.com-saital. (angl.)
- Kirjutuz vanadijas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)
Vanadii Vikiaitas |
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | ||||||||||||||||||||||||||
1 | H | He | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2 | Li | Be | B | C | N | O | F | Ne | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
3 | Na | Mg | Al | Si | P | S | Cl | Ar | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
4 | K | Ca | Sc | Ti | V | Cr | Mn | Fe | Co | Ni | Cu | Zn | Ga | Ge | As | Se | Br | Kr | |||||||||||||||||||||||||
5 | Rb | Sr | Y | Zr | Nb | Mo | Tc | Ru | Rh | Pd | Ag | Cd | In | Sn | Sb | Te | I | Xe | |||||||||||||||||||||||||
6 | Cs | Ba | La | Ce | Pr | Nd | Pm | Sm | Eu | Gd | Tb | Dy | Ho | Er | Tm | Yb | Lu | Hf | Ta | W | Re | Os | Ir | Pt | Au | Hg | Tl | Pb | Bi | Po | At | Rn | |||||||||||
7 | Fr | Ra | Ac | Th | Pa | U | Np | Pu | Am | Cm | Bk | Cf | Es | Fm | Md | No | Lr | Rf | Db | Sg | Bh | Hs | Mt | Ds | Rg | Cn | Nh | Fl | Mc | Lv | Ts | Og | |||||||||||
8 | Uue | Ubn | Ubu | Ubb | Ubt | Ubq | Ubp | Ubh | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
|