Vanadii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Vanadijan palaižed ühten kubsantimetran kohtha.
23
0
0
0
2
11
8
2
V
50,9415
Vanadii

Vanadii (Vvanadium latinan kelel) om 23nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — videnden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Vanadii om harv londuses, ei voi löuta sidä joudjas olendas. Mehikon eläi Andres Manuel' del' Rio-mineralolog avaiži vanadijan ezmäižen kerdan vl 1801. Ročilaine Nil's Sefström-himik avaiži metallan tošti. Element sädab ühtnendoid čomidenke mujuidenke, sikš nimitihe Skandinavijan Freja-jumalnaižen amuižen Vanadís-nimen mödhe («Vanoiden tütär»). Sadas raudkivendon ümbriradmiženke tobjimalaz.

Vanadii i kaik sen ühtnendad oma toksižed.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vanadii om plastine hobedaižhahk metall, kudamban irdnägu lujas koskub terashe. Kändihe dropkaks enamba 300 C° lämudel.

Atommass — 50,9415. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,11 g/sm³. Suladandlämuz — 2183 K (1910 C°). Kehundlämuz — 3680 K (3407 C°).

Londuseline vanadii kogoneb kahtes izotopaspäi: 50V (0,25%, T½ — 1,5 × 1017 vot) i stabiline 51V (99,75%). Tetas mugažo 24 ratud radioaktivišt izotopad 40..49 i 52..65 atommassanke, niiden 5 izomärad voib olda olmas.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Metall om seižui merivet, muiktusiden segoitesid i gidrohapandusid vaste. Muigotandmärad: +5..+2 i 0 tobjimalaz, mugažo voib olda +1, −1 i −3. Sädab hapandusid i galogenühtnendoid, vanadijan muiktust, klatratoid vedenke (akvakompleksoid).

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ottas kävutamižhe avaros kovitamha raudan ühthesuladusid, tehtas instrumentid i likutimen tulkmid. Kävutadas vanadijan hapandusid rikmuiktusen tehmižen katalizatoraks, akkumulätoriden elektrodikš, veden tegimištoližen termohimižen palastusen täht.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]