Ola

Polikristalližen olan palaine, irguz 99,9 %

14	0 0 0 0 4 8 2
Si 28,0855
Ola

Ola (Si — silicium latinan kelel) om 14nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas, IVA), tabluden koumandes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ola om levitadud londuses lujas, se om kahtenz' Man koren element hapanikan jäl'ghe (27,6..29,5 %, paksumba SiO₂ — 12 % Man koren massad). Koncentracii merivedes om 3 mg/L. Olakahad pämineralad — lete, olakivi, kvarc, pöudšpat, silikatad. Voib löuta londuses ičesündujad olad harvoin lujas.

Vl 1811 francižed Žozef Lui Gei-Lüssak- i Lui Žak Tenar-himikad saiba irgäd olad. Nimitihe latinižen silex-sanan mödhe «olakivi».

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Puhtaz amorfine ola om bur tuhk. Ola om räbed, plastižuz ližadub vaiše ülemba 800 C°. Aktivitoi himižešti normaližiš arvoimižiš, sen palaižed oma kattud hapandusen kerthel. Olan palaižed i olakivi oma kovad, künzäidused jädas stöklal.

Atommass — 28,0855. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,33 g/sm³. Suladandlämuz — 1687 K (1414 C°). Kehundlämuz — 3538 K (3265 C°).

Londuseližed koume izotopad oma stabiližed: ²⁸Si (92,23 %), ²⁹Si (4,67 %) i ³⁰Si (3,10 %). Kaik 20 ratud radioaktivišt izotopad oma sätud 22..27 i 31..44 atommassanke, niiden keskes 14 elädas sekundad lühüdamb. Ei ole izomärid. Kaikiš hätkembad ratud izotopad oma ³²Si 153 vot pol'čihodamižen pordonke i ³¹Si (T_1/2 = 157 minutad)^[1]. Radioaktivižed izotopad hajetas β-čihodamižen kal't i kändasoiš alüminijaks, magnijaks i fosforaks.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Nügüd'aigaine elektronik om saudud olal — mikroshemad, batarejad päiväiženergijal. Ližatas raudan metallurgijas paremboičemha ühtnendoid. Kävutadas leted tehmaha keramikad (savič, porcellan), cementad i ten alust. Kvarclete om torhudeks stökoltegimen i optižen edheotandan täht. Om olmas äi olan ühtnendoid, ottas kävutamižhe silikatoid levedali.

Tarbhaine biologine rol' om olal, tähkheinäd i kortehein kogotas olad enamba. Pidab kaitas olan pölüspäi, se ärdutab hengaiduzteid.

Kiviaigan kävutihe olakivid avaros noliden lopusikš, tehmaha azegid da veičid. Ottas kaks' kived vai piritanke iškemha lämoin kibinoid viritimiš i tuikutimiš. Olakivi om hüvä čomitandmaterial, om erazvuiččen mujun mineraloiš.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

↑ Grinvud Norman, Ernšo A. Химия элементов (Elementoiden himii), kaks'tomine / Kändi angijan kelespäi V. A. Mihailov da tž. Koumanz' pästand, tom 1. — Moskv: Binom. Laboratorija znanii, 2015. — 607 lp. — Lp. 312. Tiraž 1500 egz. (ven.) ISBN 978-5-9963-1732-5, ISBN 978-5-9963-1733-2 (t.1)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]

Ola Vikiaitas

[1] Grinvud Norman, Ernšo A. Химия элементов (Elementoiden himii), kaks'tomine / Kändi angijan kelespäi V. A. Mihailov da tž. Koumanz' pästand, tom 1. — Moskv: Binom. Laboratorija znanii, 2015. — 607 lp. — Lp. 312. Tiraž 1500 egz. (ven.) ISBN 978-5-9963-1732-5, ISBN 978-5-9963-1733-2 (t.1)

[1]