Ola

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Polikristalližen olan palaine, irguz 99,9%.
14
0
0
0
0
4
8
2
Si
28,0855
Ola

Ola (Sisilicium latinan kelel) om 14nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.

Ola om lujas levitadud londuses, om kahtenz' Man koren element hapanikan jäl'ghe (SiO2 — 12%). Olakahad pämineralad — lete, olakivi, kvarc, pöudšpat. Voib löuta londuses ičesündujad olad lujas harvoin.

Vl 1808 francijalaižed himikad Žozef Lui Gei-Lüssak i Lui Žak Tenar saiba irgäd olad. Nimitihe latinižen silex-sanan mödhe «olakivi».

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Puhtaz amorfine ola om bur tuhk. Ola om räbed, plastižuz ližadub vaiše ülemba 800 C°. Aktivitoi himižešti normaližiš arvoimižiš, sen palaižed oma kattud hapandusen kerthel. Olan palaižed i olakivi oma kovad, künzäidused jädas stöklal.

Atommass — 28,0855. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,33 g/sm³. Suladandlämuz — 1687 K (1414 C°). Kehundlämuz — 3538 K (3265 C°).

Londuseližed koume izotopad oma stabiližed: 28Si (92,23%), 29Si (4,67%) i 30Si (3,10%). Kaik 20 ratud radioaktivišt izotopad om sätud 22..27 i 31..44 atommassanke, niiden keskes 14 elädas sekundad lühüdamb. Ei ole izomärid.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nügüd'aigaine elektronik om saudud olal — mikroshemad, batarejad päiväiženergijal. Ližatas raudan metallurgijas paremboičemha ühtnendoid. Kävutadas leted tehmaha keramikad (savič, porcellan), cementad i ten alust. Kvarclete om torhudeks stökoltegimen i optižen edheotandan täht. Om olmas äi olan ühtnendoid, ottas kävutamižhe silikatoid levedali. Tarbhaine biologine rol' om olal, tähkheinäd i kortehein kogotas olad enamba. Pidab kaitas olan pölüspäi, se ärdutab hengaiduzteid.

Kiviaigan kävutihe olakivid avaros noliden lopusikš, tehmaha azegid da veičid. Ottas kaks' kived vai piritanke iškemha lämoin kibinoid viritimiš i tuikutimiš. Olakivi om hüvä čomitandmaterial, om erazvuiččen mujun mineraloiš.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]