Kadmii

Vikipedii-späi
Kadmijan brusut (irguz 99,999%) kubižen santimetran kohtha
48
0
0
2
18
18
8
2
Cd
112,411
Kadmii

Kadmii (Cdcadmium latinan kelel) om 48nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Element om harv Man kores, 130 mg tonnas. Germanijalaine Fridrih Štromajer-himik avaiži kadmijan vl 1817, nimiti sidä Amuižen Grekanman Kadm-personažan mödhe. Sadas cinkan kivendon ümbriradmiženke, läz 20 tuhad tonnoid vodes, makstihe 3 US$ kilogrammas vn 2011 elokus.

Kadmii da sen ühtnendad oma morijad. Metall om kancerogenine.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Kadmii om pehmed tagokaz plastine hobedaižvauged päličmänendmetall. Kristalline segluz om geksagonaline. Kadmiikaluine ližadusita räzäidab koverduses tinan kartte.

Atommass — 112,411. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,65 g/sm³. Suladandlämuz — 594,22 K (321,07 C°). Kehundlämuz — 1040 K (767 C°).

Londuseline kadmii kogoneb kahesas stabiližes izotopaspäi, niišpäi kaks' oma radioaktivižed vähän: 106Cd (1,25%), 108Cd (0,89%), 110Cd (12,47%), 111Cd (12,8%), 112Cd (24,11%), 113Cd (12,23%, T½ — 7,7 × 1015 vot), 114Cd (28,75%), 116Cd (7,51%, T½ — 3,1 × 1019 vot). Sen ližaks tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 95..132 atommassanke da 12 izomärad.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ottas kävutamižhe kadmijan kaht videndest metalližtegesiden korrozijanvastaižeks krepindaks. Ližatas elementad alendamha tinadusen lämut i juvelirižes tehmižes. Tehtas mineraližid mujuid kadmijan sul'fidoišpäi i selenidoišpäi. Kävutadas akkumulätorbatarejiden elektrodikš. Hüvä termoelektrine material. Kadmijan ftoroborat om tarbhaine flüs alüminijan tinadusen täht.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]