Ittrii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Ittrijan palaižed 1 kubižen santimetran kohtha.
39
0
0
2
9
18
8
2
Y
88,90585
Ittrii

Ittrii (Yyttrium latinan kelel) om 39nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Ittrii om harv londuses, pala Man kores — 31 grammad tonnas (28. sija). Elementan hapanduz om avaitud suomalaižel Juhan Gadolin-himikal vl 1794 tactud Itterbü-žilon kar'jeran mineralaspäi, Stokhol'man sarišton Resarö-sarel. Nimitihe žilon mödhe, kuti koumed tošt elementad-ki (terbii, erbii, itterbii). Vl 1828 germanijalaine Fridrih Völer-himik sai metallišt ittrijad ezmäižen kerdan.

Ittrijan ühtnendoiden pit'k paineg kucub tävun läžundoid ristituil.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ittrii om hobedakaz mametall. Se oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas: α-Y magnijanvuiččenke geksagonaliženke seglusenke da β-Y raudanvuiččenke kubiženke mülücentriženke seglusenke, α↔β-kändandan lämuz om 1482 C°.

Atommass — 88,90585. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,47 g/sm³. Suladandlämuz — 1799 K (1526 C°). Kehundlämuz — 3203 K (2930 C°).

Londuseline ittrii kogoneb üks'jäižes stabiližes 89Y-izotopaspäi. Tetas 32 ratud radioaktivišt izotopad 76..88, 90..108 atommassanke, i niiden 28 izomärad, kaikiš hätkemb čihodajad oma 88Y-izotop 106,6 päivest pol'čihodamižen pordonke i 91Y (T½=58,5 päivest).

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ottas kävutamižhe ühthesuladusiden palaks hromanke, telluranke, alüminijanke. Vol'framelektrodiden ittriruind abutab argonühthekeitandale. Kävutadas ittrijad korgedlämuzližen (elektrolämbitajad elementad) i üläveimiden keramikan palaks. Ittrijan hapanduz om leskusenvastaine material valamha terast, odvamb mi skandijan hapanduz pojavidenke ičendoidenke. Südäipalandlikutimen südäimine krepind ittrijal ližadab sen resursad sadoihe kerdoihe.

Sadas ittrijad toižidenke harvoidenke mametalloidenke. Mail'man samine oli 7 tuhad tonnoid vl 2014.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]