Ittrii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Ittrijan palaižed 1 kubižen santimetran kohtha.
39
0
0
2
9
18
8
2
Y
88,90585
Ittrii

Ittrii (Yyttrium latinan kelel) om 39nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumanden gruppan laptalagruppas, tabluden videndes periodas.

Ittrii om harv londuses, pala Man kores — 31 grammad tonnas (28. sija). Elementan hapanduz om avaitud suomalaižel Juhan Gadolin-himikal vl 1794 tactud Itterbü-žilon kar'jeran mineralaspäi, Stokhol'man sarišton Resarö-sarel. Nimitihe žilon mödhe, kuti koumed tošt elementad-ki (terbii, erbii, itterbii). Vl 1828 germanijalaine Fridrih Völer-himik sai metallišt ittrijad ezmäižen kerdan.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ittrii om hobedakaz mametall. Se oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas: α-Y magnijanvuiččenke geksagonaliženke seglusenke, da β-Y raudanvuiččenke kubiženke mülücentriženke seglusenke, α↔β-kändandan lämuz om 1482 C°.

Atommass — 88,90585. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,47 g/sm³. Suladandlämuz — 1795 K. Kehundlämuz — 3611 K.

Londuseline ittrii kogoneb üks'jäižes stabiližes 89Y-izotopaspäi. Tetas 32 ratud radioaktivišt izotopad 76..88, 90..108 atommassanke i niiden 28 izomärad.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.