Tellur

Kristalližen telluran pallišk kaks' santimetrad pitte

52	0 0 6 18 18 8 2
Te 127,6
Tellur

Tellur (Te — tellurium latinan kelel) om 52nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas, VIA), tabluden videndes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

Element om lujas harv Man kores, 0,01 grammad tonnas, no voib löuta sidä puhthas olendas (ičesündui tellur) i enamba mi sadas mineraloiden keskes. Vl 1798 avstrine Martin Genrih Klaprot-himik sai puhtast tellurad ezmäižen kerdan da avaiži sen ičendoid.

Tellur da kaik sen ühtnendad oma morijad!

Fizižed ičendad

Puhtaz tellur om räbed hobedaižvauged metalloid (pol'metall) lujanke metallhoštanke. Diamagnetik i pol'veim. Kristalline segluz om geksagonaline.

Atommass — 127,60. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,24 g/sm³. Suladandlämuz — 722,66 K (449,51 C°). Kehundlämuz — 1261 K (988 C°).

Londuseline tellur kogoneb kahesas izotopaspäi, niišpäi kuz' oma stabiližed, atommassoidenke: 120 (0,09 %), 122 (2,55 %), 123 (0,89 %), 124 (4,74 %), 125 (7,07 %), 126 (18,84 %), i kaks' oma vähäradioaktivižed: ¹²⁸Te (31,74 %, T_½=2,2 × 10²⁴ vot, kaikiš hätkemb löutud pord radionuklidoiden keskes, kändase ksenonaks) i ¹³⁰Te (34,08 %, T_½ — 8,2 × 10²⁰ vot, kändase ksenonaks). Tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 105..119, 121, 127, 129, 131..142 atommassanke, sen ližaks 17 izomärad om olmas. Niiden kesken kaikiš hätkembad oma koume izomärad: ^121mTe-izomär 154 päiväd pol'čihodamižen pordonke, ^123mTe (T_½=119 päiväd) i ^127mTe (T_½=109 päiväd). Kaikiš hätkembad ratud izotopad oma ¹²¹Te (T_½=19,16 päivest), ¹¹⁸Te (kuz' päivest) i ¹³²Te (3,2 päivest). Radioaktivižed izotopad hajetas α-čihodamižen kal't täuzin (nomerad 104..106, kaikiš kebnemb mugoi element), α- i β- (nomer 107), α-, β- i protonižen (nomerad 108, 109), β- i protonižen (nomerad 110 i 111), β- i neitronižen (nomerad 136..141) vai muite β-čihodamižen (kaik toižed) kal't, kändasoiš antimonijaks vai jodaks, izotopad 104..106 — tinaks, izotopad 107, 110 i 111 — tinaks i antimonijaks, izotopad 108 i 109 — tinaks, antimonijaks i indijaks.

Himižed ičendad

Element om aktivine himižešti vaiše keskmäras. Muigotandmärad: +6, +4, +2, −2. Telluran tuhk muigotub il'mas honuzližel lämudel TeO₂-hapandusen sädandanke, huldutamižel il'mas palab i jätab sidä-žo hapandust. Reagiruib vedenke 100 C° lämudel.

Metalloid segoib muglihe, rik- i azotmuiktusihe. Reakcii koncentriruidud rikmuiktusenke:

${\mathsf {4Te+4H_{2}SO_{4}(conc.)\longrightarrow \ Te_{4}S_{3}O_{10}+SO_{2}\uparrow \ +4H_{2}O}}$

Sädab vällid muiktusid: tellurvezinikmuiktuz (H₂Te), telluraižmuiktuz (H₂TeO₃) i tellurmuiktuz (H₆TeO₆). Tellural om reakcijoid galogenidenke i metalloidenke.

Irdkosketused

• Tellur webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz telluras Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)