Tellur

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kristalližen telluran pallišk 2 sm pitte.
52
0
0
6
18
18
8
2
Te
127,6
Tellur

Tellur (Tetellurium latinan kelel) om 52nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om lujas harv Man kores, 0,01 grammad tonnas, no voib löuta sidä puhthas olendas (ičesündui tellur) i enamba mi sadas mineraloiden keskes. Vl 1798 avstrijalaine Martin Genrih Klaprot-himik sai puhtast tellurad ezmäižen kerdan da avaiži sen ičendoid.

Tellur da kaik sen ühtnendad oma morijad!

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Puhtaz tellur om räbed hobedaižvauged metalloid (pol'metall) lujanke metallhoštanke. Diamagnetik i pol'veim. Kristalline segluz om geksagonaline.

Atommass — 127,60. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,24 g/sm³. Suladandlämuz — 722,66 K (449,51 C°). Kehundlämuz — 1261 K (988 C°).

Londuseline tellur kogoneb kahesas izotopaspäi, niišpäi kuz' oma stabiližed, atommassoidenke: 120 (0,09%), 122 (2,55%), 123 (0,89%), 124 (4,74%), 125 (7,07%), 126 (18,84%), i kaks' oma vähän radioaktivižed: 128Te (31,74%, T½ — 2,2 × 1024 vot) i 130Te (34,08%, T½ — 8,2 × 1020 vot). Tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 105..119, 121, 127, 129, 131..142 atommassanke, sen ližaks 17 izomärad om olmas. Niiden keskes kaikiš hätkembad oma koume izomärad: 121mTe-izomär 154 päiväd pol'čihodamižen pordonke, 123mTe (T½=119 päiväd) i 127mTe (T½=109 päiväd).

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Element om aktivine himižešti vaiše keskmäras. Muigotandmärad: +6, +4, +2, −2. Telluran tuhk muigotub il'mas honuzližel lämudel TeO2-hapandusen sädandanke, huldutamižel il'mas palab i jätab sidä-žo hapandust. Reagiruib vedenke 100 C° lämudel.

Metalloid segoib muglihe, rik- i azotmuiktusihe. Sädab vällid muiktusid: tellurvezinikmuiktuz (H2Te), telluraižmuiktuz (H2TeO3) i tellurmuiktuz (H6TeO6). Tellural om reakcijoid galogenidenke i metalloidenke.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]