Tulii

Vikipedii-späi
Tulijan palaižed kubižen santimetran kohtha
69
0
2
8
31
18
8
2
Tm
168,93422
Tulii

Tulii (Tmthulium latinan kelel) om 69nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Element om lujas harv londuses, pala Man kores — 0,27 grammad tonnas. Ročilaine himik Per Teodor Kleve avaiži tulijan hapandusen vl 1879. Nimitihe mifižen Tule-saren mödhe (latin.: Thule, grek.: Θούλη Fula), sijazihe sidä Evropan pohjoižes. Amerikalaine Teodor Uil'jam Ričards-himik sai metallad ezmäižen kerdan vl 1911 i märiči sen atommassad.

Tulii ližadab substancijoiden vajehtusen pigut ristitun hibjas, segojad solad oma vähäntoksižed. Kazmused läz ei otkoi tulijad südäimehe.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Tulii om pehmed da tagokaz, notked hobedakaz mametall. Kristalline segluz om geksagonaline ninev.

Atommass — 168,93422. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,321 g/sm³. Suladandlämuz — 1818 K (1545 C°). Kehundlämuz — 2223 K (1950 C°).

Londuseline tulii kogoneb üks'jäižes stabiližes 169Tm-izotopaspäi. Tetas 34 radioaktivišt izotopad 145..168, 170..179 atommassanke, i 26 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 171Tm-izotop 1,92 vot pol'čihodamižen pordonke.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Kävutadas tulijad elektronikas (informacijan kandajad, termoelementad) i optikas (lazerad), üläveimiden palaks, evron banknotoiš. Ottas kävutamižhe radioizotopoid röntgensädegoičendan purtkeks portativižen medicinižen diagnostikan täht.

Metallan päeksportör — Kitai, mugažo om sen löudmižsijid AÜV:oiš, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas i Skandinavijas.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]