Rutenii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Rutenijan kristallad.
44
0
0
1
15
18
8
2
Ru
101,07
Rutenii

Rutenii (Ruruthenium latinan kelel) om 44nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om lujas harv londuses, pala Man kores — 10−10 (74. sija elementoiden keskes). Ei voi löuta sidä joudjas olendas. Venämalaine Karl Klaus-himik avaiži rutenijan vl 1844. Element om nimitadud Venän/Venäman ühten latinižiš nimitusišpäi mödhe (Ruthenia).

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Rutenii om hobedahk päličmänendmetall. Se om magnitine material honuzližel lämudel.

Atommass — 101,07. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12,41 g/sm³. Suladandlämuz — 2607 K (2334 C°). Kehundlämuz — 4423 K (4150 C°).

Londuseline rutenii kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi: 96Ru (5,7% massan mödhe), 98Ru (2,2%), 99Ru (12,8%), 100Ru (12,7%), 101Ru (13%), 102Ru (31,3%) i 104Ru (18,3%). Tetas 27 ratud radioaktivišt izotopad 87..95, 97, 103, 105..120 atommassanke, i niiden 7 izomärad.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Rutenii om inertine himižikš, ei voi segoitada sidä muiktusihe. Reagiruib hloranke, ftoranke, NO-gruppanke, tegeb hapandusid, muigotandmär voib olda 0..+8. Se om hüvä katalizator.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Rajatas metallan pol't elektronikas: rezistorad i varmdad elektrokontaktad. Ottas kävutamižhe räkänvastaižiš ühthesuladusiš. Rutenijan 0,1% ližaduz titanan ühthesuladushe kaičeb korrozijaspäi. Kävutadas katalizatoraks, ottas «rusked rutenii»-ühtnendad ioniden indikatoraks.

Sadas platinan puhtastamižel ližasegoitusišpäi, mugažo südäitukuižiden reakcijoiden jänduseks (250 grammhasai tonnas). Koncentriruiše Uralmägiden mineralas platinanke (Venäma), om löudmižsijid Kanadas i Suviafrikan Tazovaldkundas. Sadas severz'-se kümned tonnoid vodes mail'mas. Maksoi 42 US$ troižes uncijas (vai 1,35 US$ grammas) vn 2016 semendkul.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]