Germanii (himine element)

Germanijan kristall

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

32	0 0 0 4 18 8 2
Ge 72,63
Germanii

Germanii (Ge — germanium latinan kelel) om 32nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas, IVA), tabluden nelländes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

Germanii om harv Man kores, pala — 1,5 grammad tonnas. Ei voi sidä löuta puhthas olendas.

Vl 1886 germanine Klemens Vinkler-himik avaiži ut elementad argirodit-mineralan himižel analizal i sai puhtast germanijad ezmäižen kerdan, tariči nügüdläšt nimed ičeze i mineralan augotižlibundan mödhe, Germanii-valdkundan oiktastuseks.

Löutihe germanijan penid lugumärid eläbiš olijoiš. Elementan sur' verd om toksine kaikiden täht päiči homehes. Kaks'valentine germanii om toksižemb mi toižed.

Fizižed ičendad

Germanii om räbed kova hahkvauged hoštai metalloid (pol'metall). Om pol'veimeks. Kristalline segluz om kubine diamantanvuitte normaližiš arvoimižiš.

Atommass — 72,63. Ninevuz normaližiš arvoimižiš (kova, +20 C°) — 5,323 g/sm³, nozol (1000 C°) — 5,557 g/sm³, mülü poleneb sulandan jäl'ghe kut veden-ki mülü. Suladandlämuz — 1211,4 K (938,25 C°). Kehundlämuz — 3106 K (2833 C°).

Londuseline germanii kogoneb vides izotopaspäi, nell' oma stabiližed: ⁷⁰Ge (20,52 %), ⁷²Ge (27,45 %), ⁷³Ge (7,76 %), ⁷⁴Ge (36,52 %), ⁷⁶Ge (7,75 %, T=1,92 × 10²¹ vot, kändase selenaks-76). Niiden ližaks, tetas 27 ratud radioaktivišt izotopad 58..69, 71, 75, 77..89 atommassanke, i koumetoštkümne izomärad. Kaikiš hätkemban ⁶⁸Ge-izotopan pol'čihodamižen pord om 271,05 päiväd, sid' ⁷¹Ge (T_½= 11,43 päivest) i germanii-69 (39 časud). Radioaktivižed izotopad hajetas protonižen (58..61-izotopad) i β-čihodamižen kal't, kändasoiš cinkaks, cinkaks i gallijaks, muite gallijaks, arsenaks.

Himižed ičendad

Muigotandmärad: −4, −3, −2, −1, 0, +2, +3, +4, jäl'gmäine om järgeline.

Germanii seižub il'man i veden, vähäkoncentriruidud mugliden i muiktusiden vastamižpainegt vaste. Segoitase vitkos rikmuiktusen i azotmuiktusen palabiš koncentriruidud segoitesiš.

Segoib mugliš muigotajiden olendanke vaiše (oz., H₂O₂ vai NaOCl):

${\ce {Ge + 2 KOH + 2 H2O2 -> K2GeO3 + 3 H2O}}$

Metalloid muigotub il'mas GeO₂-hapandushesai rusttan kalindan lämudel.

Kävutand

Kävutadas germanijad optikas (linzad, infrarusked optik, optine kuid, öližen nägendan ladimed) da elektronkas (mikropäčid, DVD-RW-diskad).

Maksoi US$1200 kilogrammas elementarine i US$840/kg dioksid (GeO₂) vl 2007.

Irdkosketused

• Germanii webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz germanijas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)