Hobed

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Ičesündui hobed.
47
0
0
1
18
18
8
2
Ag
107,8682
Hobed

Hobed (Agargentum latinan kelel) om 47nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtgenden gruppan laptalagruppas, tabluden videndes periodas.

Element om levitadud Man kores keskmäras, 0,08 palad millionas. Löutas hobedad joudjas olendas, sidä kesken sur'kuluid paloid (20-tonnaižed Saksanmas i Kanadas), sikš hobed om tetab ristitule amuižiš aigoišpäi. Latinan nimi libub indoevropižes *H₂erǵó-, *H₂erǵí- tüvespäi «vauged, hoštai», kut amuižgrekan kelen ἄργυρος-sana-ki [árgyros].

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Hobed om tagokaz plastine hobedaižvauged päličmänendmetall, platinan gruppan hüväsuguine metall.

Atommass — 107,8682. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 10,5 g/sm³. Suladandlämuz — 1234,93 K (961,78 C°). Kehundlämuz — 2435 K (2162 C°).

Londuseline hobed kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 107Ag (51,84%) i 109Ag (48,16%). Tetas 36 ratud radioaktivišt izotopad 93..106, 108, 110..130 atommassanke i 36 izomärad, kaikiš hätkemban 105Ag-izotopan pol'čihodamižen pord om 41,29 päiväd.

Samine[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2014 saihe 26,8 tuhad tonnoid mail'mas. Todištadud mail'man sadud varad oliba 360 tuhad tonnoid vl 1986, i ned poletas rajadusen tagut tegimištos. Vn 2018 heinkus hobed maksoi 15,5 US$ troižes uncijas vai 495 US$ kilogrammas. Sadas vas'ken, kuldan, hahktinan i cinkan ümbriradmiženke tobjimalaz. Järedad tegijad oma Meksik, Peru i Kitai, mail'man samižen enamba pol't.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]