Protaktinii

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
91
2
9
20
32
18
8
2
Pa
231,03588
Protaktinii
Protaktinijan tukuine
Protaktinijan spektr

Protaktinii (Paprotactinium latinan kelel) om 91nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ühthine ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Element om lujas harv Man kores (10−10%), pala uranan kivendos — 0,34 grammad tonnas.

Amerikalaine pol'šan augotižlibundanke Kazimir Fajans- i saksalaine Osval'd Gel'mut Göring-himikad avaižiba da ümbrikirjutiba protaktinijan vl 1913 kuti 234mPa-izomär uranan čihodamižen produktoiš. Nimi znamoičeb «aktinijan edel», arni nece element sädase protaktinijan-231 α-čihodamižes.

Protaktinii om luja radiotoksine morim, se om kaikiš toksižemb himine element mail'mas. Varuitoi verd ristitun organizmas om 0,5 mikrogrammad (10−6 grammad).

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Protaktinii om jüžmak, lujas radioaktivine hobedaižvauged metall. Paramagnetik. Kristalline segluz om tetragonaline.

Atommass — 231,03588. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 15,37 g/sm³. Suladandlämuz — 1841 K (1568 C°). Kehundlämuz — 4300 K (4027 C°).

Londuseline protaktinii kogoneb läz 100% kaikiš hätkembas protaktinii-231-izotopaspäi, kudamban pol'čihodamižen pord om 32 760 vot, toižil izotopoil se om kun lühüdamb. Tetas 28 tošt izotopad 212..230, 232..240 atommassanke, i 3 izomärad, erased oma olmas londuses. Löutas urankivendos vaiše.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Reagiruib vezinikanke 250 C° lämudel i galogenidenke. Hapandused sündutadas muglid. Muigotandmärad: +5 (päpaloin), +4, +3 i +2. Sädab organižid ühtnendoid.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]