Protaktinii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
91
2
9
20
32
18
8
2
Pa
231,03588
Protaktinii
Protaktinijan tukuine.
Protaktinijan spektr.

Protaktinii (Paprotactinium latinan kelel) om 91nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Element om lujas harv Man kores (10−10%), pala uranan kivendos — 0,34 grammad tonnas. Amerikalaine pol'šan augotižlibundanke Kazimir Fajans- i saksalaine Osval'd Gel'mut Göring-himikad avaižiba da ümbrikirjutiba protaktinijan vl 1913 kuti 234mPa-izomär uranan čihodamižen produktoiš. Nimi znamoičeb «aktinijan edel», arni nece element sädase protaktinijan-231 α-čihodamižes.

Protaktinii om luja radiotoksine morim, se om kaikiš toksižemb himine element mail'mas. Varuitoi verd ristitun organizmas om 0,5 mikrogrammad (10−6 grammad).

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Protaktinii om jüžmak, lujas radioaktivine hobedaižvauged metall. Paramagnetik. Kristalline segluz om tetragonaline.

Atommass — 231,03588. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 15,37 g/sm³. Suladandlämuz — 1841 K (1568 C°). Kehundlämuz — 4300 K (4027 C°).

Londuseline protaktinii kogoneb läz 100% kaikiš hätkembas protaktinii-231-izotopaspäi, kudamban pol'čihodamižen pord om 32 760 vot, toižil izotopoil se om kun lühüdamb. Tetas 28 tošt izotopad 212..230, 232..240 atommassanke, i 3 izomärad, erased oma olmas londuses. Löutas urankivendos vaiše.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Reagiruib vezinikanke 250 C° lämudel i galogenidenke. Hapandused sündutadas muglid. Muigotandmärad: +5 (päpaloin), +4, +3 i +2. Sädab organižid ühtnendoid.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]