Tallii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Tallijan pallišk.
81
0
3
18
32
18
8
2
Tl
204,3833
Tallii
Tallijan spektr

Tallii (Tlthallium latinan kelel) om 81nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Element om harv londuses, pala Man kores — 0,45 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä puhthas olendas. Anglijalaine Uil'jam Kruks-himik avaiži tallijan spektraližen metodan abul vl 1861. Nimitihe amuižgrek.: θαλλός-sanaspäi «nor' vihand barb» harakterizujiden vihandoiden jonoiden sprektras tagut.

Tallii-metall da sen ühtnendad oma lujas toksižed, kumulätivine morim. Antidot — «Ferrocin»-zell' Berlinan azurinke aktivižeks komponentaks.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tallii om pehmed hobedaižvauged metall taivazmanke ližamujunke. Tallii mülüb jügedoiden metalloiden gruppha. Diamagnetik.

Atommass — 204,3833. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 11,85 g/sm³. Suladandlämuz — 577 K (304 C°). Kehundlämuz — 1746 K (1473 C°).

Londuseline tallii mülütab kaht stabilišt izotopad: 203Tl (29,52%) i 205Tl (70,48%). Tetas 35 ratud radioaktivišt izotopad 176..202, 204, 206..212 atommassanke, i 43 izomärad.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mustneb il'mas teravas, kattase Tl2O-hapandusen kerthel. Pidab kaita distilliruidud veden pindan al hapanikata (kehunuden), ika reagiruib i segoib. Muigotandmär oleleb +1 i +3. Ei ole reakcijoid nenidenke substancijoidenke: muglad, vezinik, hil'nik, azot, ola, bor, ammiak.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ottas kävutamižhe tallijad optižikš linzoikš i medicinas kuti detektor kardiotedoidusiš tobjimalaz, lujaks muigotajaks organižen sintezan aigan. Kleričin segoitez (HCOOTl i CH2(COOTl)2) kävutase tedoidamha mineraloiden ičendoid.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]