Tallii

Tallijan pallišk

81	0 3 18 32 18 8 2
Tl 204,3833
Tallii

Tallijan spektr

Tallii (Tl — thallium latinan kelel) om 81nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

Element om harv londuses, pala Man kores — 0,45 grammad tonnas. Ei voi löuta sidä puhthas olendas. Anglijalaine Uil'jam Kruks-himik avaiži tallijan spektraližen metodan abul vl 1861. Nimitihe amuižgrek.: θαλλός-sanaspäi «nor' vihand barb» harakterizujiden vihandoiden jonoiden sprektras tagut.

Tallii-metall da sen ühtnendad oma lujas toksižed, kumulätivine morim. Antidot — «Ferrocin»-zell' Berlinan azurinke aktivižeks komponentaks.

Fizižed ičendad

Tallii om pehmed hobedaižvauged metall taivazmanke ližamujunke. Tallii mülüb jügedoiden metalloiden gruppha. Diamagnetik.

Atommass — 204,3833. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 11,85 g/sm³. Suladandlämuz — 577 K (304 C°). Kehundlämuz — 1746 K (1473 C°).

Londuseline tallii mülütab kaht stabilišt izotopad: ²⁰³Tl (29,52%) i ²⁰⁵Tl (70,48%). Tetas 35 ratud radioaktivišt izotopad 176..202, 204, 206..212 atommassanke, i 43 izomärad.

Himižed ičendad

Mustneb il'mas teravas, kattase Tl₂O-hapandusen kerthel. Pidab kaita distilliruidud veden pindan al hapanikata (kehunuden), ika reagiruib i segoib. Muigotandmär oleleb +1 i +3. Ei ole reakcijoid nenidenke substancijoidenke: muglad, vezinik, hil'nik, azot, ola, bor, ammiak.

Kävutand

Ottas kävutamižhe tallijad optižikš linzoikš i medicinas kuti detektor kardiotedoidusiš tobjimalaz, lujaks muigotajaks organižen sintezan aigan. Kleričin segoitez (HCOOTl i CH₂(COOTl)₂) kävutase tedoidamha mineraloiden ičendoid.

Irdkosketused

• Tallii webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz tallijas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)