Jod

53	0 0 7 18 18 8 2
I 126,90447
Jod

Jodan kristallad

Jodan spektran nägui pala

Jod (I — iodum latinan kelel, amuižgrekan kelen ἰώδης-sanaspäi «zolotuhheinän mujun polhe», «ruskedsinine») om 53nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

Jod om harv londuses, no voib löuta sidä kaikjal. Elementan pala Man kores — 0,46 grammad tonnas, merivedes — 20..30 mg tonnas. Ičesündui jod putub vaiše Italijas. Francijalaine Bernar Kurtua-himik avaiži jodan merišoll'oiden tuhkas vl 1811.

Nece om aktivine himižešti galogen. Jodan molekul om kaks'atomine — sen formul om I₂.

Jod om tarbhaine mikroelement ristitun hibjan täht, no luja morim suriš lugumäriš. Surmaline doz om 3 g. Erased merišoll'od kogotas jodad 1 procenthasai.

Fizižed ičendad

Normaližiš arvoimižiš puhtaz jod om olmas muzahahkoikš kristallikš ruskedsiniženke metallhoštanke. Diamagnetik. Kristalline segluz om ortorombine. Jod tegeb ruskedsiništ purud (kändase gazaks), i sil luja harakterine paha haju om.

Atommass — 126,90447. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,93 g/sm³. Suladandlämuz — 386,85 K (113,7 C°). Kehundlämuz — 457,4 K (184,3 C°).

Londuseline jod kogoneb üks'jäižes stabiližes ¹²⁷I izotopaspäi. Tetas 36 ratud radioaktivišt izotopad 108..126, 128..144 atommassanke, i 13 izomärad, kaikiš hätkemb om ¹²⁹I 15,7 mln vozid pol'čihodamižen pordonke.

Kävutand

Ottas kävutamižhe pidatimiš i medicinas dezinfektoraks i tervehtamha rindhankatusenvuittušt raugud. Jodan purud ozutadas sormiden jäl'gid pindoil. Kävutadas tehmaha displeid nozolil kristallil.

Sadas kivivoin burauduzvezišpäi tobjimalaz. Mugažo Čili i Japonii sadas mineraloišpäi (lautarit, jodobromit) i merišoll'oišpäi.

Irdkosketused

• Jod webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz jodas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)