Jod

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Jodan kristallad.
53
0
0
7
18
18
8
2
I
126,90447
Jod

Jod (I - iodum latinan kelel, amuižgrekan kelen ἰώδης-sanaspäi «zolotuhheinän mujun polhe», «ruskedsinine») om 53nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemenden gruppan päalagruppas, tabluden videndes periodas.

Jod om harv londuses, no sidä voib löuta kaikjal. Ičesündujad jodad voib löuta vaiše Italijas. Jodan avaiži vl 1811 francijalaine himik B. Kurtua.

Nece om aktivine himižešti galogen. Jodan molekul om kaks'atomine — sen formul om I2.

Jod om luja morim! Surmaline doz om 3 g.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Normaližiš arvoimižiš puhtaz jod om muzahahkad kristallad ruskedsiniženke metallhoštanke. Jod tegeb ruskedsiništ purud, i sil om luja harakterine paha haju.

Atommass — 126,90447. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,93 g/sm³. Suladandlämuz — 113,5 C°. Kehundlämuz — 184,35 C°.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.