Natrii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Metalline natrii parafinas.
11
0
0
0
0
1
8
2
Na
22,989768
Natrii

Natrii (Nanatrium latinan kelel) om 11nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtenden gruppan päalagruppas, tabluden koumandes periodas.

Natrii om levitadud londuses sen ühtnendoikš, om keitandsolan (NaCl) palaks. Pala Man kores — 25 kilogrammad tonnas, merivedes 10,5 g/L. Vl 1807 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai natrijad ezmäižen kerdan natrijan gidrohapandusen (kaustižen sodan) elektrolizan abul. Voib löuta metallišt natrijad keitandsolan ližaduseks, andab sille siništ ližamujud.

Natrijan solad oma tarbhaižed ristitun hibjan täht, no niiden liig kucub turzet.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Natrii om pehmed hahkvauvaz muglmetall, süttub il'mas. Kristalline segluz om kubine, kändase geksagonaližeks 5 K lämudel (−268 C°) da sen alemba. Üläpainuden al metall kändase läbinägujaks rusttanke ližamujunke.

Atommass — 22,989768. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,971 g/sm³. Suladandlämuz — 370,96 K. Kehundlämuz — 1156,1 K.

Londuseline natrii kogoneb üks'jäižes 23Na-izotopaspäi. Tetas mugažo 19 ratud radioaktivišt izotopad 18..22, 24..37 atommassanke, i kaks' izomärad (22m, 24m), niiden keskes kaikiš hätkemb om 22Na 2,6 vot pol'čihodamižen pordonke.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Reagiruib vedenke teravas dai ujub sen pindal, ka varatas metallad mineralvoiš vai karasinas. Muigotandmärad: +1, 0. Metallal om vitkod reakcijad azotanke, ei ole reakcijoid nenidenke substancijoidenke: jod, hil'nik, inertižed gazad. Segoib nozolas ammiakas (−34..−77 C°), segoitez om sinine.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]