Bronzaig

Vikipedii-späi
Ding-koumejaugnik, möhäine Šan-dinastii (12.-11. voz'sadad EME), Kitai

Bronzaig om era arheologijas i aigaližes ristitkundas klassoidenke. Vajehti vas'kaigad, oli edel raudaigad. Eran röunad mail'mas oma 33.-35. voz'sada EME — 13.-11. voz'sada EME. Zavodihe vas'ken i tinan ümbriradmižen paremboičendan jäl'ghe, ned oma bronzan ühthesuladusen palad.

Pordod[vajehta | vajehtada tekst]

Koumen eran el'genduz (kiviaig, bronzaig i raudaig) oli antikaigan völ, oz., mainitase Rimalaižen imperijan Tit Lukrecii Kar-filosofan töiš. Jagadas bronzaigad koumeks pordoks: aigaline, keskmäine, möhäine.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Eran zavodindan naceine tahond om maikopan kul'tur Kavkazan pohjoižes, sid' Mustmeren randad i Indii. Ned tahondad jäiba tegesiden pästandan keskusikš bronzaigan lophusai. Avaitihe bronzan tehmižen mahtust severziš-se sijiš, Suviamerikan šingotez vahvištab sidä ezimeletust. Eziauguine kul'turine pind bronzanke oli 8..10 mln km², lopuline — 40..43 mln km² (Evrazii, Afrikan pohjoine i Suviamerikan päivlaskm). Ku vas'ken i tinan löudmižsijad oliba tetabad tahos, ka bronzaigan šingotesen arvoimižed oliba siš.

Indoevropižed rahvahad toiba bronzan ümbriradmižen mahtusid Evropha, heiden korj i mek sel'gitadas satusekast levigandust. Raudaig zavodihe toižiš tahoiš kiviaigan jäl'ghe ani. Kaiken bronzaigan sädihe, šingotihe i vajehtihe metallurgižid provincijoid.

Bronzaig lopihe kollapsan i sirdandan raudaigannoks 13.-12. voz'sadal EME, rahvahiden kul'turad kadoiba vai vajehtuiba kaikedme Evrazijadme, rahvahiden sirdand jätksihe 10.-8. voz'sadahasai EME. Lähižen Päivnouzmman likund raudaigannoks oli socialižihe murendusihe sidodud, imperijad i äjad lidnad oliba muretud kaikeks aigaks. Bronzaig hätkestui kel'toiden territorijal Atlantižes Evropas.

Arhitektur[vajehta | vajehtada tekst]

Sidodud hengeližihe kacegihe monumentaline arhitektur enambištui bronzaigan. Letihe megalitižid sauvusid, ned oliba rodun ühtmuden simvolaks.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.