Bronzaig

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ding-koumejaugnik, möhäine Šan-dinastii (12.-11. voz'sadad EME), Kitai.

Bronzaig om era arheologijas i aigaližes ristitkundas klassoidenke. Vajehti vas'kaigad, oli edel raudaigad. Eran röunad mail'mas oma 33.-35. voz'sada EME — 13.-11. voz'sada EME. Zavodihe vas'ken i tinan ümbriradmižen paremboičendan jäl'ghe, ned oma bronzan ühthesuladusen palad.

Koumen eran el'genduz (kiviaig, bronzaig i raudaig) oli antikaigan völ, oz., mainitase Rimalaižen imperijan Tit Lukrecii Kar-filosofan töiš. Jagadas bronzaigad koumeks pordoks: aigaline, keskmäine, möhäine.

Eran zavodindan naceine tahond om maikopan kul'tur Kavkazan pohjoižes, sid' Mustmeren randad i Indii. Eziauguine kul'turine pind bronzanke oli 8..10 mln km², lopuline — 40..43 km² (Evrazii, Afrikan pohjoine i Suviamerikan päivlaskm). Ku vas'ken i tinan löudmižsijad oliba tetabad tahos, ka bronzaigan arvoimižed šingotaškanziba siš. Indoevropižed rahvahad toiba bronzan ümbriradmižen mahtusid Evropha. Raudaig zavodihe toižiš tahoiš kiviaigan jäl'ghe ani. Kaiken bronzaigan sädihe, šingotihe i vajehtihe metallurgižid provincijoid.

Lähižen Päivnouzmman sirdand raudaigannoks oli socialižihe murendusihe sidodud, imperijad i äjad lidnad oliba muretud kaikeks aigaks.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]



Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.