Malavi

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Malavin Tazovaldkund
Republic of Malawi (angl.)
Dziko la Malaŵi (njandž.)
 Flag
Flag of Malawi.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Malawi.svg
Pälidn Lilongve
Eläjiden lugu (2018) 19 842 560[1] ristitud
Pind 118 484 km²
Malavin Tazovaldkund Republic of Malawi (angl.) Dziko la Malaŵi (njandž.)
Kel' anglijan, njandžan
Valdkundan pämez' Piter Mutarika
Päministr hän-žo
Religii paganuz, hristanuskond, islam
Valüt malavin kvač (MWK)
Internet-domen .mw
Telefonkod +265
Aigvö UTC+2

Malavi (angl.: Malawi [məˈlɔːwi], [məˈlɑːwi] vai [ˈmæləwi], njandž.: Malaŵi [maláβi] / [maláwi]), täuz' oficialine nimi om Malavin Tazovaldkund (angl.: Republic of Malawi, njandž.: Dziko la Malaŵi), om valdkund Päivnouzmafrikas. Edel 1964 vot nimitihe Njasalend:aks (angl.: Nyasaland). Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lilongve.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1964 heinkun 6. päiväl Malavi tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Jäl'gmaine Konstitucii[2] tuli väghe vl 1995 semendkun 18. päiväl, se om koumanz' lugul i om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Malavin topografine kart.

Malavi om mavaldkundröunoiš Tanzanijanke pohjoižes (röunoiden piduz — 475 km), Mozambikanke suvipäivnouzmas da suves (1569 km), Zambijanke päivlaskmas (837 km). Ühthine röunoiden piduz om 2881 km. Malavi om mererandatoi valdkund.

Saum vezid om 24 404 km², kuivman pind — 94 080 km².

Valdkund sijadase mägiden pautkil Njas- (Malavi)-järves ümbri. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Mulanje-mägi, 3002 m valdmeren pindan päl. Njas-järvespäi Šire-jogi lähteb, se lankteb Zambezi-joghe Mozambikan territorijal.

Klimat om ekvatorialine mussonine, vihmakahanke kezanke (kül'mku-keväz'ku) da kuivanke tal'venke. Mägil paneb 2500 mm sadegid vodes, alangoil — 750..1000 mm. Keskmäine lämuz, sättundha, kezal 20° da 27 C°; tal'vel (heinku) — +14 C° da +19 C°. Tal'vel voib panda lunt korktusil ülemba 2000 m.

Londuseližed pävarad oma kivihil', raudkivend, boksitad (kaik ned jättas muite), urankivend, mec, gidroenergii, väghine mahuz.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tulendsija ohjastusen pertihe Pälidnankukhal Lilongves.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President of the Republic of Malawi, njandž.: Mtsogoleri wa Dziko la Malawi), hän-žo om ohjastusen-ki pämez' da paneb sen ministrid radsijha. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezidentan valičendoiden vägestai märičese äniden järgeližel enambusel kerdalaz.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (193 ühtnijad), hot' Senat voib olda völ 80 ühtnijanke Konstitucijan mödhe. Kaik rahvaz valičeb deputatoid videks vodeks.

Käskuzkundaline tobmuz om saudud Anglijan ozutesen mödhe.

Malavin järgeližed pävaličendad oliba vl 2019 semendkun 21. päiväl. Nügüdläine prezident om Piter Mutarika, hän sai vägestust 38,57% änid rezul'tatanke (vl 2014 oli 36,4%) da radab kahtenden strokun jäl'geten vs 2014 semendkun 31. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Malavin administrativiž-territorialine jagand.

Malaviš om 28 ümbrikod (angl.: district), ühtenzoittas niid koumhe regionha: Pohjoine (6 ümbrikod), Kezkuzline (9 ümbrikod) da Suvine (13 ümbrikod). Ümbrikod alajagasoiš 110 administrativižeks rajonaks vai 250 küläkundaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nene heimod elädas Malaviš (pala vl 2008): malavilaižed — 60% (čevalaižed — 32%, njadžalaižed — 6%, tumbukalaižed — 9%, mangandžalaižed da toižed), lomvelaižed — 18%, jaolaižed — 13%, ngonilaižed — 5%; evropalaižed da indijalaižed — elädas lidnoiš. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 17 377 468 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2018): protestantad — 33,5%, riman katolikad — 17,2%, toižed hristanuskojad — 26,6%, islamanuskojad — 13,8%, rahvahaližed veroližed uskondad — 1,1%, toižed uskojad — 5,7%, religijatomad — 2,1%.

Malavin sured lidnad (enamba 700 tuh. ristituid vl 2008, surembaspäi penembha): Lilongve (pälidn) i Blantair.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Malavin päeksport oli tabak (61%); toine eksport — čai (6%), sahar (6%), puvill (2%), arahis (2%), urankivend (0,7%), pumaterialad (0,6%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Malavin ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Malavin Konstitucijan tekst vn 2017 vajehtusidenke constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.