Malavi

Malavin Tazovaldkund
Republic of Malawi (angl.)
Dziko la Malaŵi (njandž.)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Lilongve
Eläjiden lugu (2018)	19,842,560 ristitud
Pind	118,484 km²
Kel'	anglijan, njandžan
Valdkundan pämez'	Lazarus Čakvera (Lazarus Chakwera)
Päministr	hän-žo
Religii	paganuz, hristanuskond, islam
Valüt	malavin kvač (K) (MWK)
Internet-domen	.mw
Telefonkod	+265
Aigvö	UTC+2

Malavi (angl.: Malawi [məˈlɔːwi], [məˈlɑːwi] vai [ˈmæləwi], njandž.: Malaŵi [maláβi] / [maláwi]), täuz' oficialine nimi om Malavin Tazovaldkund (angl.: Republic of Malawi, njandž.: Dziko la Malaŵi), om valdkund Päivnouzmafrikas. Edel 1964. vot nimitihe Njasalend:aks (angl.: Nyasaland). Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lilongve.

Istorii

Vn 1964 heinkun 6. päiväl Malavi tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Jäl'gmaine Konstitucii tuli väghe vn 1995 semendkun 18. päiväl, se om koumanz' lugul i om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Malavin topografine kart (2007)

Malavi om mavaldkundröunoiš Tanzanijanke pohjoižes (röunoiden piduz — 475 km), Mozambikanke suvipäivnouzmas da suves (1569 km), Zambijanke päivlaskmas (837 km). Ühthine röunoiden piduz om 2881 km. Malavi om mererandatoi valdkund.

Saum vezid om 24 404 km², kuivman pind — 94 080 km².

Valdkund sijadase mägiden pautkil Njas- (Malavi)-järves ümbri. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Mulanje-mägi, 3002 m valdmeren pindan päl. Njas-järvespäi Šire-jogi lähteb, se lankteb Zambezi-joghe Mozambikan territorijal.

Klimat om ekvatorialine mussonine, vihmakahanke kezanke (kül'mku-keväz'ku) da kuivanke tal'venke. Mägil paneb 2500 mm sadegid vodes, alangoil — 750..1000 mm. Keskmäine lämuz, sättundha, kezal +20° da +27 C°; tal'vel (heinku) — +14 C° da +19 C°. Tal'vel voib panda lunt korktusil ülemba 2000 metrid.

Londuseližed pävarad oma kivihil', raudkivend, boksitad (kaik ned jättas muite), urankivend, mec, gidroenergii, väghine mahuz.

Tobmuz

Tulendsija ohjastusen pertihe Pälidnankukhal Lilongves, heinku 2014

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President of the Republic of Malawi, njandž.: Mtsogoleri wa Dziko la Malawi), hän-žo om ohjastusen-ki pämez' da paneb sen ministrid radsijha. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezidentan valičendoiden vägestai märičese äniden järgeližel enambusel kerdalaz.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (angl.: National Assembly, 193 ühtnijad), hot' Senat voib olda völ 80 ühtnijanke Konstitucijan mödhe. Kaik rahvaz valičeb deputatoid videks vodeks.

Käskuzkundaline tobmuz om saudud Anglijan ozutesen mödhe.

Malavin järgeližed pävaličendad oliba vn 2019 semendkun 21. päiväl. Prezidentan valičendad mäniba tošti vn 2020 kezakun 23. päiväl Konstitucižen Käskuzkundan pätandan mödhe oppozicijan žalleitamižen jäl'ghe. Nügüdläine prezident om Lazarus Čakvera, hän sai vägestust 59,34 % änid rezul'tatanke (vl 2019 oli 35,41 %, oficialine 2. sija) da radab ezmäižen strokun vn 2020 kezakun 28. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Malavin administrativiž-territorialine jagand.

Malaviš om kaks'kümne kahesa ümbrikod (angl.: district), ühtenzoittas niid koumhe regionha: Pohjoine (kuz' ümbrikod), Kezkuzline (ühesa ümbrikod) da Suvine (koumetoštkümne ümbrikod). Ümbrikod alajagasoiš 110 administrativižeks rajonaks vai 250 küläkundaks.

Eläjad

Nene heimod elädas Malaviš (pala vl 2008): malavilaižed — 60 % (čevalaižed — 32 %, njadžalaižed — 6 %, tumbukalaižed — 9 %, mangandžalaižed da toižed), lomvelaižed — 18 %, jaolaižed — 13 %, ngonilaižed — 5 %; evropalaižed da indijalaižed — elädas lidnoiš. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 17,377,468 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2018): protestantad — 33,5 %, riman katolikad — 17,2 %, toižed hristanuskojad — 26,6 %, islamanuskojad — 13,8 %, rahvahaližed veroližed uskondad — 1,1 %, toižed uskojad — 5,7 %, religijatomad — 2,1 %.

Malavin sured lidnad (enamba 700 tuh. ristituid vl 2008, surembaspäi penembha): Lilongve (pälidn) i Blantair.

Ižanduz

Malavi om lujas goll' agrarine valdkund, rippub tabakon eksportaspäi. Vl 2024 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 10,84 mlrd. US$ ekvivalentas (145. sija mail'mas; US$464 ühtele hengele, 189. sija) vai 40,07 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (141. sija; US$1,714 ühtele hengele, 188. sija). Maižandusen päprodukcii om tabak, kukuruz, maniok, saharrogo, arahis, bananad i toižed fruktad. Personaline ongitez kalha näht om levitadud. Industrijan päsarakod oma sömtegimišt, kaivuztegimišt (uranan i hilen samine), sauvond, kulutajiden tavaroiden i cigarkoiden tehmine, cementan, heretusiden i meblin pästand, puvillan puhtastand. Finansine voz' zavodiše 1. sulakud.

Kogosüdäiproduktan palad (2016): maižanduz 29,4 %, tegimišt 15,8 %, holitišiden sfer 56,1 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2013 andmused): maižanduz 76,9 %, tegimišt 4,1 %, holitišiden sfer 19,0 %.

Vl 2012 valdkundan päeksport oli tabak (61 %); toine eksport — čai (6 %), sahar (6 %), puvill (2 %), arahis (2 %), urankivend (0,7 %), pumaterialad (0,6 %). Importan tavarad (2017) oma söndtavarad, kivivoin ümbriradmižen produktad, pol'fabrikatad, kulutajiden tavarad, transportine mašiništ. Vl 2017 import ületi eksportad läz kuz'kümehe procentha. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2017) oma Suviafrikan Tazovaldkund (Malavin eksportan 6,3 % i importan 20,7 %), Kitai (Malavin importan 14,2 %), Zimbabve (eksportan 13,1 %), Mozambik (eksportan 11,8 %), Indii (importan 11,6 %), Bel'gii (importan 10,7 %), Alamad (eksportan 5,0 % i importan 4,4 %), Araban Ühtenzoittud Emiratad (importan 7,0 %), Sur' Britanii (eksportan 4,7 %), Saksanma (eksportan 4,3 %), Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (Malavin eksportan 4,2 %).

Galerei

• 
  Valdkundan parlamentan sauvuz, Lilongve, kül'mku 2013
• 
  Malavin Nacionaline statistikan ofis Zomb-lidnas valdkundan suves, Demografijan i socialižen statistikan palakundan sauvuz (reduku 2010)
• 
  Malavin Rezervoiden bank (keskuzbank, Reserve Bank of Malawi, Lilongve, eloku 2012)
• 
  Malavin počtkorporacijan ofis pälidnas (viluku 2018)

Irdkosketused

• Malavin Tazovaldkundan ohjastusen oficialine portal (malawi.gov.mw). (angl.)