Malavi

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Malavin Tazovaldkund
Republic of Malawi (angl.)
Dziko la Malaŵi (njandž.)
 Flag
Flag of Malawi.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Malawi.svg
Pälidn Lilongve
Eläjiden lugu (2014) 17 377 468[1] ristitud
Pind 118 484 km²
Malavin TazovaldkundRepublic of Malawi (angl.)Dziko la Malaŵi (njandž.)
Kel' anglijan, njandžan
Valdkundan pämez' Piter Mutarika
Päministr hän-žo
Religii paganuz, hristanuskond, islam
Valüt malavin kvač (MWK)
Internet-domen .mw
Telefonkod +265
Aigvö UTC+2

Malavi, täuz' oficialine nimi om Malavin Tazovaldkund (angl.: Republic of Malawi, njandž.: Dziko la Malaŵi), om valdkund Päivnouzmafrikas. Edel 1964 vot nimitihe Njasalend:aks (angl. Nyasaland). Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lilongve.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1964 heinkun 6. päiväl Malavi tedoti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Jäl'gmaine Konstitucii tuli väghe vl 1995 semendkun 18. päiväl.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Malavin topografine kart.

Malavi om mavaldkundröunoiš Tanzanijanke pohjoižes (röunoiden piduz — 475 km), Mozambikanke suvipäivnouzmas da suves (1569 km), Zambijanke päivlaskmas (837 km). Ühthine röunoiden piduz om 2881 km. Malavi om mererandatoi valdkund.

Saum vezid om 24 404 km², kuivman pind — 94 080 km².

Valdkund sijadase mägil Njas- (Malavi)-järves ümbri. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Mulanje-mägi, 3002 m valdmeren pindan päl. Njas-järvespäi Šire-jogi lähteb, se lankteb Zambezi-joghe Mozambikan territorijal.

Klimat om ekvatorialine mussonine, vihmakahan kezanke (kül'mku-keväz'ku) da kuivan tal'venke. Mägil paneb 2500 mm sadegid vodes, alangoil — 750-1000 mm. Kesklämuz, sättundha, kezal 20° da 27°C; tal'vel (heinku) — +14° da +19°C. Tal'vel korktusil ülemba 2000 m voib panda lunt.

Londuseližed pävarad oma kivihil', raudkivend, boksitad (kaik ned jättas muite), urankivend, mec, gidroenergii, väghine mahuz.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tulendsija ohjastusen pertihe Pälidnankukhal Lilongves.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo om ohjastusen-ki pämez' da paneb sen ministrid radsijha. Kaik rahvaz valičeb händast 5 vodeks.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (193 ühtnijad), hot' Konstitucijan mödhe voib olda völ Senat 80 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb deputatoid 5 vodeks.

Malavin järgeližed Pävaličendad oliba vl 2014 semendkun 20. päiväl. Nügüdläine prezident om Piter Mutarika (sai 36,4%).

Käskuzkundaline tobmuz om saudud Anglijan ozutesen mödhe.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Malavin administrativiž-territorialine jagand.

Malaviš om 28 ümbrikod (angl. district), niid ühtenzoittas 3 regionha: Pohjoine (6 ümbrikod), Kezkuzline (9 ümbrikod) da Suvine (13 ümbrikod). Ümbrikod alajagase 110 administrativižhe rajonha vai 250 küläkundha.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nene heimod elädas Malaviš (pala vl 2008): malavilaižed — 60% (čevalaižed — 32%, njadžalaižed — 6%, tumbukalaižed — 9%, mangandžalaižed da toižed), lomvelaižed — 18%, jaolaižed — 13%, ngonilaižed — 5%; evropalaižed da indijalaižed — elädas lidnoiš.

Malavin sured lidnad (enamba 700 tuh. ristitud vl 2008, surembaspäi penembha): Lilongve (pälidn) da Blantair.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Malavin päeksport oli tabak (61%); toine eksport — čai (6%), sahar (6%), puvill (2%), arahis (2%), urankivend (0,7%), pumaterialad (0,6%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Malavin ristitišt. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.