Lesoto

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Lesoton Kunigahuz
Muso oa Lesotho (sesoto)
Kingdom of Lesotho (angl.)
 Flag
Flag of Lesotho.svg
 Valdkundznam
Coats of arms of Lesotho.svg
Pälidn Maseru
Eläjiden lugu (2014) 1,942,008[1] ristitud
Pind 30,355 km²
Lesoton KunigahuzMuso oa Lesotho (sesoto)Kingdom of Lesotho (angl.)
Kel' sesoto, anglijan
Valdkundan pämez' Letsie III
Päministr Betuel' Pakalita Mosisili
Religii hristanuskond, paganuz
Valüt lesoton loti (LSL)
Internet-domen .ls
Telefonkod +266
Aigvö UTC+2

Lesoto (sesoto i angl. Lesotho), täuz' oficialine nimituz — Lesoton Kunigahuz (sesoto: Muso oa Lesotho, angl.: Kingdom of Lesotho), om mererandatoi valdkund Afrikan suves, anklav SAT:an südäimes. Edel ripmatomuden sandad vl 1966 valdkundan territorijan nimi oli Basutolend. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Maseru.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 1966 redukun 4. päiväl Lesoto tedoti ripmatomut Sures Britanijaspäi.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Lesoton topografine kart.

Lesoto om mererandatoi anklav Suviafrikan Tazovaldkundan südäimes, röunan piduz — 1106 km. Valdkundan pind om 30 355 km².

Valdkundan territorijan nell' videndest om enamba 1800 metrad korktusidenke valdmeren pindan päl. Kaikiš korktemb čokkoim om Thabana Ntlenjan-mägi (3482 m).

Londuseližed pävarad oma almazad, sauvondkivi, vezi, girdoenergii; toižed varad — lete, savi, mahuz.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Lesoton parlamentan pert' Maserus.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Lesoton pämez' om Letsie III-kunigaz.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate). Alakodi om Nacionaline Suim (angl.: National Assembly).

Nügüdläine päministr om Betuel' Pakalita Mosisili.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Lesoton administrativiž-territorialine jagand.

Lesoto alajagase 10 ümbrikho (angl.: district). Ümbrikod jagase 80 valičemižümbrikho (angl.: constituency), ned — 129 sijaližhe nevondkundha (angl.: local community council).

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Lesotos elädas lesotolaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 40 tuh. ristitud vl 2012, surembaspäi penembha): Hloce, Mafeteng. Vl 2012 oli 7 lidnad enamba 15 tuh. eläjidenke.

Vl 2011 eläjiden lugu oli 1.894.194 ristitud[2].

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Lesoton agrarine ižanduz rippub lujas märas Suviafrikan Tazovaldkundan ižandusespäi.

Vl 2010 Lesoton päeksport oli erazvuiččed sobad (63%) da almazad (33%).

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Lesoton ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Valdkundan ristitišt vl 2011 de jure. — Lesoton Statistikan büro (bos.gov.ls). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.