Mozambik

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mozambikan Tazovaldkund
República de Moçambique
 Flag
Flag of Mozambique.svg
 Valdkundznam
Emblem of Mozambique.svg
Pälidn Maputu
Eläjiden lugu (2018) 27 233 789[1] ristitud
Pind 801 590 km²
Mozambikan Tazovaldkund República de Moçambique
Kel' portugalijan
Valdkundan pämez' Filipe Njusi
Päministr Karluš Agostinjo du Rosariu
Religii hristanuskond
Valüt mozambikan metikal (MZN)
Internet-domen .mz
Telefonkod +258
Aigvö UTC+2

Mozambik (port.: Moçambique), oficialižikš — Mozambikan Tazovaldkund (port.: República de Moçambique [ʁɛˈpublikɐ di musɐ̃ˈbiki]), om valdkund Päivnouzmpol'žes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Maputu.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1975 kezakun 25. päiväl Mozambik sai ripmatomut Portugalijaspäi.

Valdkundan ezmäižed Konstitucijad (port.: Constituição) oliba olmas vozišpäi 1975 i 1990. Jäl'gmäine koumanz' lugul Konstitucii[2] om vahvištadud vn 2004 21. päiväl tal'vkud, se om väges vn 2007 i 2018 vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mozambikan topografine kart.

Mozambik om mavaldkundröunoiš Zimbabvenke päivlaskmas (röunan piduz — 1402 km), Zambijanke (439 km) i Malavinke (1498 km) lodehes, Tanzanijanke pohjoižes (840 km), Esvatininke (108 km) i Suviafrikan Tazovaldkundanke (496 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 4783 km. Valdkundan päivnouzmaižed randad lainištab Indine valdmeri. Randanpird om 2470 kilometrad. Madagaskar sijadase Mozambikan kanalan toižel randal.

Mozambikan pohjoižes om madalid mägid da mägitazangištod, i sodunu tazangišt levineb man suves. Kaikiš korktemb čokkoim om Bing-mägi, 2436 m meren pindan päl. Znamasižed joged oma Zambezi- da Limpopo-jogiden alajoksmused, ned langetas Indižhe valdmerhe Mozambikan territorijas.

Londuseližed pävarad oma kivihil', titan, tantal, boksitad, raudkivend, londuseline gaz da gidroenergii.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Röunantagaižiden azjoiden ministrusen sauvuz, Maputu

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (port.: Presidente da República de Moçambique). Kaik rahvaz valičeb händast. Prezidentan valdatusiden strok om viž vot, om oiktusenke valičemhas tošti. Prezident paneb päministrad (port. Primeiro-ministro) radnikusele.

Üks'kodine parlament om Tazovaldkundan Suim (port.: Assembleia da República). Se mülütab 250 deputatad-ühtnijad. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Mozambikan järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2019 redukun 15. päiväl, valitihe prezidentad i parlamentoiden ühtnijoid. Filipe Njusi sai vägestust (73,46%; vl 2014 — 57,03%) da radab prezidentan kahtenden strokun vs 2015 vilukun 15. päiväspäi. Karluš Agostinjo du Rosariu om päministran radnikusel vs 2015 vilukun 17. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Mozambikan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Mozambik jagase 11 agjaks (provincijaks), alajagadas niid 128 ümbrikoks (port.: distrito). Ümbrikod alajagasoiš postoikš, niid om 405 kaiked valdkundadme.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mozambikas elädas mozambikalaižed, heišpäi 99,66% oma afrikaiženke augotižlibundanke. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 24 692 144 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad: makua — 50%, tsonga — 25%, malavi — 13%, šona — 6%, jao — 3%, toižed rahvahad — 3%.

Kodikel' (2017): makuan kel' — 26,1%, portugalijan kel' — 16,6%, tsongan kel' — 8,6%, njandža — 8,1%, sena — 7,1%, lomve — 7,1%, čuvabu — 4,7%, šonan kelen ndau-pagin — 3,8%, tsva — 3,8%, toižed Mozambikan keled — 11,8%, toižed keled — 0,5%, märhapanendata — 1,8%. Valdkundan ristitišton pol' mahtab pagišta portugalijan kelel.

Uskondan mödhe (2017): protestantad — 32,6%, riman katolikad — 27,2%, islamanuskojad — 18,9%, toižed uskojad — 4,8%, religijatomad — 13,9%, märhapanendata — 2,6%.

Toižed järedad lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vl 2012[3], surembaspäi penembha): Matol, Nampul, Beir, Šimojo, Nakal, Kelimane. Lidnalaižiden pala om 37,1% (2020).

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mozambikan päeksport om alüminii da sen ühthesuladused (30%), maižandusen produktad (12%: tabak, sahar, pähkmed, puvill, fruktad), elektruz (9%); toine eksport — merenproduktad (2%), toižed metallad (2%), mašinad avtoteiden sauvondan täht.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Mozambikan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Vn 2004 Mozambikan Tazovaldkundan konstitucii (vn 2007 revizii) constituteproject.org-saital. (angl.)
  3. Mozambik: kaikiš surembad lidnad da statistik niiden ristitišton polhe. (2011-05-05). — World-gazetteer.com. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tobmuz
Ühthine informacii valdkundas



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.